2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas
Põhjavesi Mis on põhjavesi ? Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olev vesi. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks vettpidavateks kihtideks, Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest.
kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ? Allikate teel. Ehitades salv- või puurkaev. Ministeeriumi mõiste Põhjaveest Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba.
Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna- Eestis rohkem põhjaveekihte. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all - nagu kohati Lõuna-Eesti moreenkõrgustikel ja Põhja-Eesti rannikualadel. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis on olulisteks vettpidavateks kihtideks Ordoviitsiumi ja Siluri paekivi. Põhjavesi asub seal 5-15 m sügavusel ja toidab ka paekalda jalamil ja jõeorgudes avanevaid allikaid. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel. Nendel ajastutel moodustunud lubjakivid on üldiselt suurte lõhedega, vesi liigub nendekaudu sügavamale, kuni jääb pidama Kambriumi savikihtidel. --- 91 Need veekihid ei ole eriti veerikkad. Kambriumi-Ediacara ladestu liivakivides seevastu
Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Vettkandvate kivimite peale kujunevadki veega kõige enam küllastunud põhjaveekihid. Sügavamale maa sisse liigub vesi sealt, kus vettpidavad kivimid puuduvad. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse
annaabi.ee 
