Geomeetrilises mõttes on need kolm Egiptuse püramiidi ikka lahedalt paigutatud küll. Nende omavahelised vahekaugused ja asend päikese trajektoori suhtes. On ka teooria, et kas need püramiidid pole mitte paigutatud hoopis kera pinnal välja arvutatud koordinaatide järgi. See oleks aga vastuolus sellega, et maapinna kumeruse peale tulid inimesed alles tükk aega hiljem. Aga äkki vanad Egiptuse gurud juba teadsid seda tõesti? Palju vettpidavam tundub väide, et vanad välispoliitika gurud disainisid püramiidid, kui sõjakavaluse. Vana uskumuse kohaselt marssis mööda maailma ringi suur hiiglane. Kui ta nüüd peaks astuma kogemata sinna (korralikult välja arvutatud ja ehitatud) püramiidide peale, siis valu paneb ta teisel jalal hüppama ning ta tümitab naaberriigid maatasa. Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal.
Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu. Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vaid infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, mis on sisulisem ja vettpidavam. 15. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi: Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu
reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine mikroorganismid pinnas". Siiski, mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul. Põhjavesi on kaitsmata: karstialadel; alvaritel (pinnakatte paksus on alla 1 m); aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen (k=0,010,5 m/ööpäevas); aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus (k=15 m/ööpäevas). Oigusaktides nimetatud kaitstuse kategooriad on maaratletud konkreetse piirangu voi soodustuse kehtestamiseks ja pole automaatselt ule kantavad erinevatele reoainetele ja veekihtidele
annaabi.ee 
