nimetatakse talluseks. 2 · Talluse järgi jaotatakse samblikud põõsas- leht- ja kooriksamblikeks. Põõsassamblikute tallus on Lehtsamblikute tallus on lehtjas. jagunenud mitmeteks harudeks. 3 · Sambliku tallus koosneb kahte liiki rakkudest: seene- ja taimerakkudest. · Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad seenerakud, moodustades ülemise ja alumise koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 5 · Vetikarakud ning seenerakud samblikus elavad teineteisega kasulikus kooselus. · Seetõttu võibki nimetada samblikut sümbioosiks taime ja seene vahel. 6 · Seenerakke on samblikus rohkem kui vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa
Vetikate viiruste virionidele on omane membraani olemasolu. Membraan asub virioni välimise glükoproteiinse kapsiidi all ja on vajalik virionide infektsioonilisuseks. Virioni massist moodustavad valgud 65%, DNA 21-25% ja lipiidid 5-10%. Kokku on virionis üle 110 erineva viiruse kodeeritud valgu, millest vähemalt neli asuvad virioni pinnal. Peamine kapsiidivalk on 54 kDa glükoproteiin (40% virioni massist). Rakuseinata vetikarakke PBCV-1 virionid ei nakata. See on seotud sellega, et virioni seondumiseks vajalik retseptor paikneb vetikaraku seinas. Virionide välispinnal paiknevad retseptor-struktuurid, mis kontakteerudes vetikarakuga muudavad struktuuri (moodustavad viirust ja rakku ühendavad fiibrid). PBCV-1 genoomiks on 330,740 bp pikkune, permuteerimata dsDNA, mis sisaldab metüleeritud aluseid. Genoomi otstes asuvad 35 b pikkused juuksenõela struktuurid (st. genoomi otsad
reproduktsiooni. Nt=N0e t ( on kasvukiirus ja on liigispetsiifiline; sõltub temperatuurist, päikesekiirgusest ja toitainete olemasolust vesikeskkonnas). Nt/n0=2 (s.o algrakkude kahekordistumine)= e t t=log102/ või t=0,96/ Kui kasvukiirus on 0,69 siis päevas kordistub 2x. Juurdekasvu nt=n0e t puhul on populatsiooni kasv eksponentsiaalne sirgjoon. Looduses ei esine, sest toitained saavad enne otsa. Vetikarakke süüakse pidevalt ära, mis vähendab juurdekasvu. Toitainete mõju uurimiseks kasutatakse Michaelis-Menteni võrrandit (kui ümbritsevas keskkonnas on toitainete kontsentratsioon madal ja me lisame sinna toitaineid juurde, siis juurdekasv kiireneb märgatavalt. Kui aga toitainete kontsentratsioon on juba enne piisavalt kõrge, siis juurde lisades juurdekasvu kiirus ei kasva. Jõuame platooni, kus organismid ei suuda toitaineid ära kasutada kõht on täis). Kõik see on liigispetsiifiline
annaabi.ee 
