liiga kõrge veetemperatuur sigimisperioodi alguses. Soe vesi on hapnikuvaesem ning kuna soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, siis suurendab see vajadust toidu ja hapniku järele. Nende vajakajäämisel surevad glohhiidid aga enne kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Veetemperatuuril on ka kaudne mõju. Selle tõustes ning küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral vees hakkavad vohama vetikad. Selle tulemusel kattuvad karpide kojad veekogu põhjas vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat. Vetikad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Vooluveekogu vee pH peab olema vahemikus 67, kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad. Väga tundlik on ebapärlikarp, eriti glohhiidid, ka vee muude omaduste suhtes. Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See
2 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS Akvaarium peaks akna suhtes paiknema nii, et valgus paistaks küljelt, sest otsene päikesevalgus pole akvaariumile hea. Miks pole hea, kui akvaariumi peale paistab otsene päikesevalgus? Sellepärast, et otsene päikesevalgus teeb '' klaasid roheliseks '', see tähendab et akvaariumi klaasid kattuvad intensiivse valguse toimel peagi tiheda rohelise vetikakihiga. Akvaariumisse pinnaseks sobiks kruus või ehitusliiv. Terad peaksid olema vähemalt jämeda soola suurused ja voolava vee all hoolikalt pestud. Et põhja kanistada, võiks valida ka mõned suuremad puhtaks harjatud kivid. Akvaariumi põhja ei sobi peenliiv, sest see teeb akvaariumi häguseks ja taimed ei taha seal hästi kasvada. Akvaariumile tuleks muretseda lisaseadmed: 1. Kompressor, mis pumpab vette õhku. 2. Filter, mis kompressoriga ühendatult puhastab akvaariumi vett hõljuvast mudast
Eriti ohtlik on see sigimisperioodi algul: soojas vees jääb glohhiidide eluiga lühikeseks, nad surevad enne, kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Soe vesi on ka hapnikuvaesem, pealegi on soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, mis omakorda suurendab vajadust toidu ja hapniku järele. Temperatuuri tõustes ja küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral hakkavad vohama vetikad. Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist
annaabi.ee 
