Muidugi, kellele siis meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles. 1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt suureks 77,7%. Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne. Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgematel Naiskursustel. Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood. Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki
1930 II poolel suunati pool laekuvatest summadest valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Sel moel sai toetada selliseid valdkondi, mis ei kuulunud otseselt sihtkapitali valdkonda (Liivi rahvamaja ehitamine Lätti). 2 Haridus Kooli pärand tsaariajast: Täielik (peaaegu) kirjaoskus; Tihe algkoolivõrk (üldharidust siiski ei olnud); Keskhariduskoole oli 1917 umbes 35 kooli; Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool;
Loominguline töö algab 1922-23. Esimesed luuletused avaldatakse instituudi seinalehes. 1920. keskel kirjutab jutustused ,,Murat", ,,Pääsuke ja madu" jt. 1920. lõpust töötab erinevates ajalehtedes. 1944-47 ja 1949-55 töötab Kõrgõztani Kirjaliku Liidu sekretärina. 91 Kirjutatud Karamzini ,,Vaese Liisa" mõjutusel. Vene keelde tõlgiti see 1930, hiljem ilmus ka inglise, prantsuse keeles. 92Õppis Biskekis Põllumajandusasjade Kõrgkoolis, Kesk-Aasia Veterinaarinstituudis. Alustas 1930 luuletajana, 'avaldas 1936 ,,Ken-Suu" (sünniküla nimi), 1940 ,,Temiri" (tõlgitud vene, Eesti keelde). Avaldas 1948 romaani ,,Meie aja inimene", mis pälvis 1949 Riikliku auhinna ja tõlgiti hiljem üheksateistkümnesse keelde. 93 Näitab realismi kujunemist Kirgiisia nõukogude kirjanduses. See oli esimene nõukogude teemal kirjutatud pikem proosateos. 94 Peategelane on Dzapar, kes pöördub pärast sõjas haavatasaamist ja ja selle järgnenud jala amputeerimist tootvale
annaabi.ee 
