Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Europe and inter-married with the local populations, forming different ethnic groups, with many tribes. Chief among these tribes were the Calaicians or Gallaeci of northern Portugal, the Lusitanians of central Portugal, the Celtici of Alentejo, and the Cynetes or Conii of the Algarve. Among the lesser tribes or sub-divisions were the Bracari, Coelerni, Equaesi, Grovii, Interamici, Leuni, Luanqui, Limici, Narbasi, Nemetati, Paesuri, Quaquerni, Seurbi, Tamagani, Tapoli, Turduli, Turduli Veteres, Turdulorum Oppida, Turodi, and Zoelae. There were in the southern part of the country, some small, semi-permanent commercial coastal settlements founded by Phoenicians-Carthaginians (such as Tavira, in the Algarve). The Tartessian language from the southwest of the Iberian peninsula has been accepted by philologists and other linguists as the first attested Celtic language. From later 2011, Tartessian was classified as a Celtic language. Prior to later 2011, the linguistic mainstream
tõlgendada. 2) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Kuni 3. saj. keskpaigani oli õigus salajane, preestrite pärusmaa. Aastal 254 eKr hakkas aga esimese ülempreestrina Tiberius Coruncianius avalikult eraõiguslikes küsimustes vastuseid andma ja eraõigust õpetama. Sellest hetkest kadus preestrite monopol õiguse üle ja seda võib pidada eelklassikalise õigusteaduse alguspunktiks. Eelklassikalised juristid, nn veteres olid esimesed, keda mõjutas kreeka filosoofia. Täpsemalt hakkasid kolmandal sajandil enne Kristuse sündi Rooma õigusteadust mõjutama stoa koolkonna loomuõiguslikud vaated,1 mis olid aluseks eelklassikalise õigusteaduse printsiibilisele mõtlemisele. See omakorda aitas kaasa ka Rooma õiguse eraldumisele religioonist, seega üldse ilmalikustumisele. Tähtsamateks eelklassikalise perioodi juristideks olid lisaks Tiberius Coruncaniusele