maad. Aastail 19952012 on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2300 eestlast. Operatsioonidel on haavata ja vigastada saanud 130 inimest, neist raskesti vigastatuid on 34. Neile lisanduvad teenistusülesannete täitmisel vigastatud kaitseväelased ja Kaitseliidu tegevliikmed. Umbes 1000 veterani on praeguseks Kaitseväest lahkunud. Teised missioonidel osalenud sõdurid ja ohvitserid jätkavad kaitseväeteenistust. Eesti veteranipoliitika on suunatatud eelnimetatud isikute ja nende lähedaste hea ja väärika toimetuleku tagamiseks ning nende panuse tunnustamisele ühiskonna poolt. ,,Ei unustata ka neid sõjaväelasi ja kaitseliitlasi, kes on Eesti eest andnud kõige kallima elu , ja nende lähedasi" (Kaitseministeerium, 2012) Veteranipoliitika on suunatud nii kõigi veteranide tunnustamisele kui ka abivajajate toetamisele parimal võimalikul moel. Veteranipoliitika
Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal ette vastavad rakendussätted. Eelnõu näeb ette järgmised muudatused: 1) Ühekordse hüvitise väljamaksmine kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral veteranipoliitika meede 4.3.2. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtiva ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja see makstakse välja korraga. Senini kehtinud ositi maksmise regulatsioon demotiveerib haavatuid esimese kolme aasta ravikäitumisel, sest mida paremini nad ennast ravivad, seda vähem hüvitist nad saavad. Näiteks ei ole raske vigastuse puhul tihti lootust, et töövõime võiks täies ulatuses taastuda. Seega ei ole
Keskhaigla taastusravikliinikule kõnniabiseade nii vigastatud veteranidele kui ka kõigile teistele kliiniku patsientidele. Kuid põhisõnumeid tema edasi ei andnud. Kõneisikuna esines ka Ave Proos, Naiskodukaitse esinaise asetäitja, (Allikas 5) kes rääkis peamiselt, mida lill sümboliseerib. Tema oli kindlasti põhisõnumi edasikandja. Samuti sai sõna ka Urmas Reinsalu (Allikas 10), kelle sõnul on oluline edasi rakendada kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika järgmisi samme. Tema põhisõnum oli välja tuua, et on vajalik pidada meeles ja toetada mehi ja naisi, kes osalesid relvastatud vabadusvõitluses. Tema ei olnud põhisõnumi edasikandja. Kõikidest sõna saanutest kandsid kolm inimest peamiselt põhisõnumeid edasi: Gustav Kutsar, Rando Randveer ning Ave Proos. Kindlasti on siin põhjuseks asjaolu, et kõik kolm olid kampaaniaga lähedamalt seotud. Lisamõjutajad
annaabi.ee 
