sajandi Indiasse. Kuna algset päritolumaad ei ole võimalik küll kindlalt väita, on lisaks Indiale pakutud ka näiteks Hiinat ja Egiptust. Hetkel kõige tõenäolisemaks male eelkäijaks peetakse India malet ehk chaturangat. Chaturanga laual on 8x8 ruudustik. Sellele ruudustikule on kantud ka spetsiaalsed, kuid mõistatuslikud märgid, mis ei oma mängus mingit tähendust. Tänapäeval kantakse need sinna vaid traditsiooniliselt. Eestlasi ei saa just pidada lauamängude veteranideks, kuid vähemalt keskajast saati on ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on leitud ka Egiptuse vaaraode hauakambritest. Tänapäeval vanim teadaolev mängulaud (3x6 ruutu) pärineb 1909. aasta väljakaevamistelt Egiptuses El-Mahasnast ning vanust on sellel ca 5500-6000 aastat. Kuigi midagi täpsemat ei suuda ajaloolased öelda selle kota, kuidas seda mängu mängiti, on
Lauamäng on iidse päritoluga ese. See loodi selleks, et inimese mõtlemisvõimet arendada ja ühtlasi sisustada vabaaega. Lauamängu mängiti koguni 3 aastatuhandet eKr. Maailma vanim lauamäng asub Brüsseli muuseumis ning on ligikaudu 5500-6000 aastat vana. See leiti El- Mahasnast ja kujutab endast savist nikerdatud mängulauda (pilt nr 2). Varasematel aegadel on ka eestlasi lauamängud huvitanud, aga eestlasi ei saa pidada lauamängude veteranideks. Siiski on vähemalt keskajast saati ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu
Graafikust nr.1 ( Lisa 1) saab välja lugeda, et alates 14.04.14 hakkas lehe meeldimiste ning teemast rääkimiste arv Facebookis tohutult suurenema. Seetõttu võib väita, et suurenes ka inimeste teadvus veteranidepäevast ja veteranidest. Kuigi meeldimiste arv ei suurenenud tohutult (600-lt tõusis arv natuke üle 4000), on siiski näha, et hea suhtekorralduslik töö mõjus kampaaniale positiivselt. Rohkem oleks võinud rõhuda ka kuvandile, et veteran pole vana ja räsitud mees. Veteranideks nimetatakse ka neid naisi ja mehi, kes on käinud välismissioonil või kes on saanud vigastada Kaitseliidu teenistuses Eesti pinnal. (Allikas 7) Kuigi kuvandi muutmiseks avaldati artikkel ning Sõdurilehe poolt ka veteranipäeva tutvustav video, kus nägi noori veterane. Siiski jäi selle eesmärgi täitmine meie silmis pisut kesisemaks. Meie arvates oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata sellele, et erinevaid üritusi korraldada üle terve Eesti
Mihkli laata korraldasid Toomas Maarand, Riho Erismaa ja Marika Erismaa, Mare Paarasma, Andres Hirvela ja Merike Pikkmets. 2009. aastal toimus laat kahekümne esimest korda. Parkimis- ja laadaplats ei mahtunud enam esialgsetesse piiridesse ja vallutas endale tüki niidetud heinamaastki. Mihkli laada toimkonna liikme Mare Paarasma arvates oli seekord oma 20 000 igas eas laadalist. Laadalistel jätkus uudistamist uhkelt. Uudist oli neilgi, kes ennast Mihkli laada veteranideks peavad, sest näiteks Saaremaa saunad olid esimest korda sealkandis. Pealinna kaupmehed osaühingust Merriba meelitasid kõikvõimaliku käsitöö, lilletaimede, lammaste, pardipoegade, vaipade ja seinast seina kauba vahel sebijaid toorjuustude müügiletiga. Esimest korda Mihkli laadal, lootis müügimees Oliver, et köömne- ja ürdijuustule, sõirale ja "patsile" ostjaid jätkub. (Pikkmets 2009)