........................6 Luulenäited.........................................................................................................................................14 Nõia elu..........................................................................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................15 Sissejuhatus Enn Vetemaad peetakse üheks professionaalsemaks kirjanikuks pärastsõjaaegses Eestis. Raske on leida zanri, milles ta kirjutanud poleks, samas on Vetemaa tuntud kui midagi üleliia tõsiselt mittevõttev looja, kes pigem vastupidi iroonia ja huumoriga mänglevalt uperpallitavaid kirjanduslikke konstruktsioone punub. Vetemaa ütlebki, et suuri ponnistusi ja krampe pole tal loomistöös ette tulnud ja lisab täpsustuseks: "Mida ma mitte kunagi teinud pole on lastekirjandus. Ise ka ei tea, miks
kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja mälestustega" on sarnane Rummu Jüri rahvuskangelase maine üle irvitamine. Järgnevat diloogiat ,,Ah soo..." (1979), ,,Või nii!!!" (1983) peetakse tragikomöödiaks, kuna tõsiseid probleeme (tühirabelemist) käsitleb Vetemaa sõbralik-pilkavalt. Nendest romaanidest alates hakatakse Vetemaad pidama ajaviitekirjanikuks. 1985.aastal ilmus ,,Möbiuse leht", mille esimeses osas on juttu mehest, kes mälu kaotatuna viibib vaimuhaiglas, kus üritab läbi lapsepõlve mälu taastada. Enn Vetemaad on nimetatud Eesti kõige nüüdisaegsemaks kirjanikuks. Tema viimane romaan ,,Neitsist sündinud" (2002) räägib kloonimisest. Vetemaa ütleb: ,,See on põnev kriminaalne lugu, milles on saladuslik mõrv ja selle uurimine, samal ajal on see romaan
onu minek Venemaale, kus Vetemaa kirjeldab Venemaa riiki, geograafilist tausta, jms. Kreutzwaldi teoses aga kõike nii täpselt kirja pandud ei ole. Kreutzwald kasutas oma teoses rohkem metafoorilisi väljendeid kui Vetemaa. Enn Vetemaa pilkab mõningaid Kreutzwaldi poolt kirja pandud seikasid. Kui Kreutzwald lõi oma eeposes Kalevipojast kui eesti rahvus kangelase, siis Vetemaa kirjeldab ka Kalevipoja rumalust. Kui mina saaks valida kumba teost lugeda- Kreutzwaldi või Vetemaad- siis ma arvan, et valiksin Vetemaa. See on sellepärast, et Vetemaa kirjeldab seiku selles raamatus huvitavamalt ja põhjalikumalt kui Kreutzwald. Laura Toomiste 11c klass
Üks oli kuuekümne kaheksandal, pärast seda, kui ilmus mu "Kaheksa jaapanlannat", ja Pälli ärritas mitte niivõrd mu raamat kui just Nirgi lausa panegüüriliselt kiitev arvustus selle kohta. Üks näide teistmoodi suhtumisest: Aurora Semper kuulnud, et tema intelligentne abikaasa muudkui naerab teises toas, läinud vaatama milles asi, mida ta loeb -- luges "Kaheksat jaapanlannat". Päll oli natuke õigeusklik, aus ja nüri, kes kuulas Sõgla nõuandeid ja ründas kõigepealt Vetemaad ja Unti, siis kirjutas kaks artiklit eksistentsialismist. Aga need andsid positiivse efekti, sest Pälli löögile koondusid paljud vastulööjad, vallandus terve artiklite tulv, aga mina jäin kõrvale ega tahtnud sekkuda. Naani artiklid tulid juba kümme aastat hiljem. Alguses kuulusin ma pigem tema soosikute hulka, olin millegipärast kutsutud isegi tema 50. juubelile, kusjuures me polnud õieti tuttavadki. Ta nautis oma populaarsust, oli ühelt poolt suur punane tegelane ja Eesti
annaabi.ee 
