Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon. Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida Virumaal, mille spordihoones on kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion. Põhilised spordialad on ujumine, kergejõustik, suusatamine ja jalgpall. Linnas on ka male-kabe klubi. Kaua aega oli linn külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu. Pärast ülisalajase tootmise lõpetamist on merekaldale kompaktse planeeringu ja stiilipuhta
Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja venekeelse perioodilise väljaande. Enamus neist olid lühiajalised, kuid mõned ilmusid siiski ka läbi aastakümnete. Populaarsemateks siinse vene elanikkonna seas olid päevalehed "Poslednije Izvestija" ("Viimased uudised"; ilmus 19201927), "Vesti Dnja" ("Päevauudised"; ilmus 19261940; likvideeriti nõukogude võimu poolt), "Russkij Vestnik" ("Vene Teataja"; ilmus 19341940; likvideeriti nõukogude võimu poolt). Ajakirjadest väärivad nimetamist almanahh "Nov" ("Uudismaa"), mis esialgu ilmus ajalehe formaadis (19281931) ning hiljem ajakirjana (8 numbrit). Vaatamata oma vähesele numbrite arvule oli almanahh "Nov" tuntud kogu vene kogukonna seas. Kõneldes kirjandusest tuleb tõdeda, et Eesti vene kogukonnast ei pärine suuri kirjamehi. Tuntuimaks võib
Ta paljastab kaasaegset ühiskonda. Seda seisukohta hakkab ta arendama ka oma järgnevates teostes ja ka oma isiklikus elus. Tolstoi ei taha ainult kirjutamisega piirduda, ta soovib tegevust. Vm-le naastes ei ole Tolstoil enam midagi Sovremennikus teha. Talle ei meeldi seltskond seal on radikaalid. Sovremenniku toimetaja Nekrassov soovis, et Tolstoi avaldab oma teoseid ainult Sovremennikus, kuid Tolstoi solvub ja ta läheb üle teise ajakirja Russkii Vestnik. ,,Kolm surma" Turgenev näitas, et on situatsioone, kus erinevate kihtide inimesed käituvad sarnaselt. See on surmaeelne situatsioon. Vene inimese käitumises domineerib kaine mõistus. Tolstoi näitab aga kolme täiesti erinevat surma. Tolstoi kirjeldab, kuidas surevad mõisaproua, talumees ja puu. Ta tahab näidata, kui erinevad nad tegelikult on. Mõisaproua on hale ja vastik, kuna ta on kristlane. Tolstoi ei olnud usklik inimene. Ta suhtus kirikusse üsna kriitiliselt
annaabi.ee 
