Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas, Pala külas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma nooruspõlves jäi ta tihti alla vanemale õele Liisa Haavakivile. Ei olnud Anna Haavale antud nii tervist kui ka julgust. Tihti palvetas ta jumala poole, et ta ära sureks ja enam oma emale ning õele häbi ei valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava. Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani
dimensioonidele. Tulemusena on tekkinud arvestataval hulgal klassifikatsioone sõltuvalt filosoofial ja isegi usul. Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi otseseid ja kaudseid. Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015). Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis. Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks inimestevahelise kommunikatsiooni, jutustuste jagamisel põhineb kultuur ja traditsioon. Ühtlasi annab jutustus tähenduse isiklikule kogemusele ja loob indiviidi või rühma identiteedi
tema arusaamine on õnneks suurem, kui jutustamisoskus, sest peale Oretta teravat lauset lõpetas ta jutustamise kohe ja sai aru, et see daamile ei meeldinud. Autor naeruvääristab antud novellis enesekindlat rüütlit, kes hoolimata oskamatusest lugusid jutustada daamile siiski muljet tahtis avaldada. Autor hindab naise kiiret, lühidat ja väga iroonilist lauset rüütlile, et viimane oma jutustamise lõpetaks. Autor räägib avameelselt ja detailselt vigadest, mis rüütel novelli vestmisel tegi nagu näiteks tegelaste nimede ära vahetamine, sama sõna liiga tihe kordamine ja jutujärje segamini ajamine. Antud novellis on abielust jällegi ainult nii palju juttu, et terava keelega Oretta on abielus Geri Spinaga. Autori suhtumisest abiellu see novell ei jutusta midagi. Tegu oli väga lühikese ja ühemõttelise novelliga, kus arukas daam rüütli ühe väga terava lausega paika pani. Naine suutis ebaviisakatest sõnadest hoiduda ja meest palju
annaabi.ee 
