ajal loodud lühijutud, Qiguai Xiaoshu jutud imelikest asjadest. Hästi lühikesed. Seotud mingi kohaga. Sisult ja vormilt väga lihtsad. Sellest zanrist kujunes välja chuanqi, mis on vormilt keerulisemad. Need on lood ennekuulmatused asjadest. Tahetakse luua muljet, et päriselt juhtunud; Pu Songling ,,Libarebased ja kooljad". Hiina romaan Mingi dünastia ajal. Suurte narratiivide aeg, hakatakse kirjutama romaane, mis väga mahukad. (14-15 sajand). Romaan on väljas kasvanud juttude vestmise traditsioonil. Laatadel olid alati jutusvestjad, kõnelesid tavakeeles. Neid lugusid hakati kirja panema, tekkisid kogumikud ja nendest kasvas välja hiina romaan. Kõige kuulsamad hiina romaanid on ,,Veepiiril" (autor Shi Nai'an, 14. sajand), ,,Kolme valitsus" (Luo Guanzhong, 14 sajand), ,,Lääne retk" (Wu Cheng'en, 16. sajand), ,,Punase tormi unenägu" (Cao Xueqin, 18. sajand). Tavakeeles hakati kirjutama alles 20. sajandi algusest. Peale 1911 kirjanduses moderniseerumise
erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib, et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu kiiduhümne
Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et igaüks räägib tõepoolest oma lugu, mitte kellegi teise oma. Appi on võetud ka "keelelist karakteristikat", aga kõige rohkem loovad sellist muljet isikupärased jutustamisnurgad, sest igaüks jutustab omamoodi ja samuti ka erinevast teemast. Mitmed allikad väidavad, et kogumik "Harala elulood" asetseb proosa ja luule piirimail. See on justkui sild luule ja proosa vahel ning sõnastusviis matkib kõnekeelt, mis loob vestmise illusiooni. 4. Tegelaste ankeedid See osa sisaldab endas ,,Harala elulugude" tegelaste nn. ankeete. Iga tegelast on põhjalikult analüüsitud. Ankeetides on välja toodud järgmised andmed: sünnikoht, eluiga, amet, välimus, tervis, olemus ehk iseloom, filosoofia, lugu, perekond, surmapõhjus. Viimase kohta tuleks ära märkida, et kui luuletuses 4 puudub teave surmapõhjuse kohta, on surmapõhjuseks pandud ,,loomulik surm".
annaabi.ee 
