Kokkuvõte: Vestmann tahtis oma sehkendus, mille Sander talle lubas teha. Sander lubas selle paari päevaga talle valmistada. Õigemini ta tahtis koeraputkat, mille ta oleks ka võinud mõnelt koolipoisilt tellida aga tal oli väimees, kes sellega piisavalt hästi hakkama sai. Ta ei saanud ehitust iniseneri hoolde jätta, sest tihti juhtus äpardusi. Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles ka sõna sekka ja ei lubanud papal Ludvigit kiusata, kuna ta pidid töötama oma raamatu kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde
Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 1.vaatus Vestmanil oli enda näituse paviljon. Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja sügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja
Sander mõtleb välja hädavale ning räägib, et temast jõudis keegi ette. Ütleb, et selle lurjuse nimi on Piibeleht. Vanamees lubab Piibelehe maha lüüa. Vestman on solvunud, sest ta oli juba valmis näitama kõigile, et temas on veel seda vana vestmanilikust. Rääkis oma plaanidest lolli peaga juba tervele külale, nii et nüüd on kaputt. Sander räägib, et Piibeleht kavatseb maalapikese peale ehitada eesti esimese pilvelõhkuja. Ta mainis vahepeal ka, et Piibeleht on poissmees. Vestmanil tekkis raudne idee panna oma tüdruk talle mehele. On juba valmis meest ennast kohalegi kutsuma, kui Sander teatab, et ta tuleb nkn siit juba läbi. Vestman on nõus tegema ükskõik mida, et saada sellest pilvelõhjukast osa ning mitte häbisse jääma. (Koputamine külgukse pihta. Sander on koputamist kuuldes kohe ukse juurde rutanud, mille ta pooliti avab, nii et sisseastuv Piibeleht ja ta ise Vestmani poole silmapilguks varjatud on.
14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui ajalehe- õpipoistele ja külakoolmeistritele kongurentsi nüüd, kus linn värskest tööstuselust mühab, kus maapind kaardu lööb uute äriliste ehituste all, kus mul on omadegi kruntidega kõiksugu plaanid, mis inseneri nõuavad." Matilde: ,,Aga sa ei luuleta, papa." Vestman: ,,Ei, jumalale tänu, mul on mehearu veel peas!"
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile;
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi
annaabi.ee 
