lapse kõne ja keele arengut. Lapse keele arengut edendatakse suhtluses inimestega, kes täidavad erinevaid rolle: võrgustiku funktsioon on luua selleks võimalusi. Sekkumine toimub igapäevaselt lapse tavategevuste käigus. Kõik võrgustikurühma liikmed järgivad samu strateegiaid, aga igaüks annab lapsele võimaluse omandada oma igapäevaelus teadmisi ja oskusi eri viisil ja eri kohas. Kõigi ülesanne on olla lapsele heaks "vestluspartneriks". Võrgustikutöö algab, kui vanemad otsustavad, kes on nende lapse jaoks olulised inimesed. Need võivad olla õpetajad, vanavanemad, tädid, onud, naabrid, hobitegevuste tugiisikud või teised. Vanemad kutsuvad väljaselgitatud inimesi võrgustikurühmas osalema. Rühm kohtub regulaarselt, et arutada ja otsustada, mida lapsel nende arust oleks vaja õppida. Koos otsustatakse ka, kuidas laps õpib, ning määratakse kindlaks, kuidas otsustatut igapäevaelus ellu viia
Suhtlemise aluseks on kuulamisoskus. Aktiivset kuulamist täiendab verbaalne ehk sõnaline suhtlemine ja toetab mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kuulamisoskus on oluline selleks, et saada partnerilt (kliendilt, töökaaslaselt, ülemuselt) võimalikult täpne informatsioon käsitletava teema kohta mõista võimalikke lähenevaid probleeme anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama
Jälitusloa saamiseks ei ole nõutav, et muid tõendite kogumise meetodeid oleks juba üritatud. 26. Kohtu või prokuratuuri poolt jälitustegevuseks antud loa puudulik põhistus ei kujutanud endast tõendi lubamatust tingivat menetlusrikkumist tõendi saamisel kuni 31.12.2012 kehtinud KrMS § 111 mõttes. KrMS § 126.1 lg 4 on laiema kohaldamisalaga. 27. Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Kohus peab jälitustegevuse lubatavust tagantjärele kontrollima. 28. Ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et on järgitud selle kogumisele seadusega seatud nõudeid ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 110 lg 1 tunnustele.
annaabi.ee 
