Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust . Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest . Näiteks jaapanlased vaatavad vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku , Lõuna-Eurooplased aga vaatavad üksteisele otsa lühidalt ja tihti .
armastust). Sellised liigutused aitavad kaasa lähedasema kontakti loomisele kuna inimene, keda kopeeritakse, peab sellist suhtlemist meeldivamaks. Poosid Poos võib peegeldada ka positiivset või negatiivset hoiakut. Pooside muutumine annab meile märku sellest, kas vestluskaaslane aktsepteerib meie mõtteid või ei. Positiivset hoiakut peegeldab see kui inimene istub ja nõjatub teise poole, negatiivse hoiaku puhul nõjatutakse tahapoole, eemaldutakse vestluskaaslasest. Kui on aga tegemist püstiseismisega, siis inimene ilmutab positiivset hoiakut siis kui ta seisb sirgelt ja tema keha ei ole teist eemale kallutatud. Tavaliselt toimub pikemat aega kestvev suhtlemine siis kui mõlemad osalejad istuvad või mõlemad seisavad. Lühemat aega kestavad need juhul, kui üks osalejatest seisab või istub. Selline suhtlemine toimub enamasti vaid siis kui üks edastab infot või kui see suhe on mingil moel pingestatud.
laialt (nt kõik inimesed on tädid) peale seda leiab laps õige kasutusala Alguses on enim teada üldnimed (emme, issi, venna jms), tegevussõnad (anna, lähme jne) ja piiritlevad sõnad (siia, taha, ette jne) 3. Lihtsate lausete periood: 2 eluaasta II pool Vigane grammatika, lihtlaused 3/4 aastane laps on grammatika suhtes uudishimulik ning tahab õppida keelt korrektselt kasutama. 4/5 aastane laps valib sobivaid sõnu sõltuvalt vestluskaaslasest. Õppimisteooriad ja õppimine Vt biheivorims tugevas seoses hea mudel õppimiseks, kuid peak olemas olema õppimissüsteem Õppimisteooriad seletavad keskkonnategurite mõju õppimisprotsessile. Üldjuhul tähtsustatakse assosatsioone ja struktureerimist. Õppimine on ümberstruktureerimine kasutad vana, et luua uus süsteem. Õppimisega seostuvad muutused hoiakutes, väärtustes, käitumisviisides jne. Uued teadmised seostatakse eneseteadvusega ja metatunnetusega.
annaabi.ee 
