neiu vastu. Tüdruku silmavaatuse ülekaal oli siiski suurem, ning on leitud seos, et kui inimene püüan rohkem otsa vaadata kõrgema staatusega inimesel, et saada tunnustust. Madalam staatus üritab rohkem meeldivust tekitada. Siit võib eeldada, et tüdruk pidas poissi kõrgemaks/intelligentsemaks ja püüdis tema tähelepanu tõmmata, kui lähtuda silmavaatamise sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti
suhtlemises suurendab töötajates ühtekuuluvustunnet." Spetsiifiline keel võib väljenduda teatava sõnavara kasutamises, zargoonis, slängis või isegi huumoris. Näiteks, kui te vestelda pangandusala spetsialistiga mitteametlikus õhkkonnas tööalastes küsimustes, võib tunduda, et räägitakse võõrakeelse inimesega, kuna töötaja kasutab pangandusala terminite slängi, mis on üldtuntud vastavas organisatsioonis, kuid mitte vestlejale. Eetilise organisatsioonikultuuri töötajad kasutavad oma igapäevases suhtlemises sobilikku sõnavara, mille sõnadeks oleksid ausus, õiglus, õige, vale, hea, halb jne. Sellises organisatsioonis arutletakse sageli, kas majanduslikult hea otsus on ka eetiliselt õige otsus. V. Siidre artiklis käsitleti uuringut, kus uuriti eetilise keele mõju otsuste tegemisele. Uuringus osalenud inimestele oli tehtud ülesandeks teha nende arvates õige otsus lähtudes keelelisest aspektist
enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata. Sageli väljendub kehtestav käitumine kolmeetapilises sõnumi edasi- andmises. Neist esimene on partneri või tema seisukoha märkamine (SINA), teine oma seisukohtade väljendamine (MINA) ja kolmas part- nereid ühendava mõtte või tegevuse väljendamise etapp (MEIE) (joonis 3.7). Võtame näiteks situatsiooni, mil kahele omavahel vestlejale kolmas osaline vahele hakkab rääkima. Agressiivne vastus võiks olla: "Miks sa ei oota, kuni lõpetame, kas sa oled alati nii ebaviisakas?" Passiivselt käituv inimene ei reageeri sellele olukorrale isegi siis, kui vahelesegaja teda tegelikult häirib. Kehtestav vastus on: "Vabanda, aga me soovime oma jutuajamise lõpetada." Muidugi ei muuda selline vastus segaja hoiakuid, kuid annab võimaluse väljendada selgelt oma arvamust.
annaabi.ee 
