Kõik, mis kaasneb virtuaalse eluga, kajastub ka reaalses maailmas. Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivne külg. Seda on ka virtuaalmaailmas. Mis on virtuaalsuse puhul halba? Kui on nii, et anonüümsus on positiivne, siis tegelikult kuulub see ka negatiivse poole alla. Anonüümsus tagab inimesele eraelu puutumatuse ja silmkontakti puudumise, kuid selle tõttu ei ole kunagi teada, kes on vestluse teises otsas. Pildi järgi, mis paistab arvutiekraanil, võib arvata, et vestlejaks on kena tüdruk, kuid tegelikult võib kõnelejaks olla keskealine mees. Seda ei saa kunagi teada, sest virtuaalmaailm ei võimalda seda. Pilt, nimi ja ka kõik muud andmed saab kirjutada iseenda arvamise järgi, ilma et keegi teaks nende olemasolu. Virtuaalsus tagab heaolu, kuid võib tekitada ka pettumust. Keda mõjutab virtuaalkeskkond? Sellele küsimusele on mitu vastust, sest kokkuvõttes mõjutab see meid kõiki. See mõjutab nii noori kui ka vanemaid inimesi.
optimismist peab kindlustama juht, võimaldades kollektiivil hea mikrokliima ja rahuliku õhkkonna. Et see kõik toimiks peab olema juhil aega oma töötaja, kes on ju ka teenindaja, ära kuulata. Parim võimalus oma teenuseid pakkuda on oskus teine inimene ära kuulata. Klient, keda osatakse kuulata ütleb ise, mida ta vajab ja meil on siis lihtne talle seda võimaldada. Carnegie Dale oma teoses „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“ jagab tarkust kuidas saada heaks vestlejaks. Ta ütleb: Ole hea kuulaja! Julgustage teisi enesest kõnelema! Nii lihtne see ongi. Kui minul, kui ettevõtte juhil, on aega oma töötajat kuulata, siis oma eeskujuga näitan ma, et ka teenindussaalis peab minu teenindaja leidma aja ja oma kliendi ära kuulama ja samas saab ta pakkuda kliendile seda, mida too soovib ja mismoodi soovib. Kokkuvõtte Iga juht peab mõistma, et klienditeenindaja ei ole teener. Kuigi „kliendil-on–alati-õigus-
teistele kõige suuremaid ülekohut. Sellistest isikutest saavadki kõige õnnetumad olevused. 2) Kuidas jätta head muljet - naeratage. Mitte see, mida te omate, kes te olete, kus te olete või mida teete, ei tee teid õnnelikuks või õnnetuks. Määrava tähtsusega on see, mida te sellest mõtlete. 3) Kui te seda ei tee, ootavad teid ebameeldivused. Inimese nimi on tema jaoks kauneim ja kalleim sõna. 4) Kuidas saada heaks vestlejaks - Olge hea kuulaja. Julgustage teisi enesest kõnelema. 5) Kuidas huvitada inimesi - kõnelge asjust, mis huvitavad vestluskaaslest. Parim tee inimese südamesse on kõnelda talle asjadest, mida ta kõige enam hindab. 6) Kuidas inimestele meeldida - tehke nii, et teine inimene tunnetaks enda tähtsust - ja tehke seda otsekohe. Pane vestluskaaslane tunnetama oma tähtsust. Iga rahvus peab end teistest rahvustest paremaks. Sellest tulevadki patriotism.. ja sõjad.
maailmast. Enesekeskus väheneb ja vastastikune sõltuvus suureneb. Laps õpib võtma mõtlemises arvesse teise inimese mõtteid, sõnu, tegusid ja tundeid. Kasvav empaatia teeb lapse tundlikuks ja teisi inimesi märkavaks. See muudab vastastikust suhtlemist laste vahel ja täiskasvanu ja lapse vahel. Kooliealine on kasvamas kuulajaks ja vestlejaks. Isiksuse areng Kooliealine elab nn. latentses etapis, mida iseloomustab ergas füüsiline ja psüühiline tegevus. Laps on mitmekülgselt tootlik ja samal ajal ta kohandub iseendaga ja sotsiaalseid sidemeid laiendavate tegevustega. Laps tahab teha ja õppida uusi asju, saada uusi sõpru, iseseisvuda ja kasvada täiskasvanute maailma.
annaabi.ee 
