voorudest. Järjendite analüüsimisel uuritakse, kuidas teatud tegevusi algatatakse ja edasi viiakse ning kuidas avatakse või suletakse teed järgmisteks kõnevoorudeks. 4) Kõnevooru kavandamine rääkides kõnevooru kavandamisest, siis peetakse silmas kõneleja poolt tehtavat valikut: tegevuse valikut, mida soovitakse kõne abil sooritada ja vahendite valikut selle tegevuse sooritamiseks. Kõnevoor võib olla kavandatud näiteks selleks, et end kaitsta, et vestlejaga nõustuda vm. 5) Sõnavara valik - igapäevases kõnepruugis võidakse küll kasutada kõnekeelseid sõnu, kuid ametlikus olukorras valitakse, sõnavara, mis toob institutsionaalsesse konteksti. 6) Interaktsiooni ebasümmeetrilisus - institutsionaalne vestlus on tavaliselt ebasümmeetriline. Viimane väljendub selles, et ametiisik haarab vestluses initsiatiivi, esitab küsimusi ning otsustab, millest ja kui pikalt räägitakse. Ametiisiku ja kliendi vestluse
päriselt intelligentne. Sisulist Turingi testi läbivat chatboxi pole tehtud, lihtsa vestlusega saab hakkama. Eliza: 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. Inimesega vestlev chatbox. Lihtne programm, mille sees on suur hulk „standardlauseid“ ja „standardsõnu“. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema „standardsõnade“ loetelus, siis Eliza valib mõne „standardvastuse“ ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. Jääb mulje, et Eliza haakub vestlejaga. Eliza poolt antud laused on samuti harilikud inimkeelsed laused (sest need on programmeerija talle andmebaasi pannud) Kui sa küsid midagi keerulist, siis ütleb „uuri wikipediast“, „ma räägin sulle parem ühe nalja“ või mõne muu kõrvale juhtiva lause. Tänapäeval nt Siri. Minimax-protseduurid püüavad minimeerida käigust tuleneda võivat maksimaalset kahju. Algoritmi idee on genereerida jooksvast positsioonist lähtudes võimalike järglaste
I.T. wrote ELIZA, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's comments and posing questions back to the subject. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk “standardlauseid” ja “standardsõnu”. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema “standardsõnade” loetelus, siis Eliza valib mõne “standardvastuse” ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. Jääb mulje, et Eliza haakub vestlejaga. Eliza poolt antud laused on samuti harilikud inimkeelsed laused (sest need on programmeerija talle andmebaasi pannud”. Tegelikult Turingi testi edukalt tegev programm peaks: Teadma igapäevaelust sama palju, kui keskmine inimene Oskama lahendada ülesandeid Saama aru vestluspartneri soovidest ja teadmistest jne See kõik on väga keeruline ja ei ole põhjust arvata, et lihtsakoeline programm