Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt. Poolringkanalite meelerakud reageerivad pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele, kuppel koos sensorirakkude karvakestega paindub ja põhjustab sensoripotentsiaali tekke. Ärritajaks on endolümfi liikumine. Tähnelund. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, selletõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Raskusjõu muutumisel, sirgjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuse kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub
· Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Sensori rakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal-kui horisontaal suunalisel joonkiirendusele. · Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle(otokooniaid), mida
Selle järel omandab endolümf sama liikumiskiiruse kui luulised osadki. Seismajäämisel liigub endolümf inertsi tõttu veel mõnevõrra edasi ja kallutab kuplit vastassuunas sellele, mis esines liikumise alustamisel. Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale, eesliikuvas poolringkanalis utrikulopetaalselt s.o esikus paikneva mõigu suunas. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku ehk vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, seetõttu nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja
annaabi.ee 
