Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19
Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd. Üks sellisetest filmidest oli The Battle of Elderbrush Gulch (1913). Järgmisel aastal sai Cecil B.DeMille´i esimesest filmist The Squaw Man esimene täielikult Hollywoodis üles võetud linateos. Zanri arenemise seisukohalt oli veelgi olulisem James Cruze´i ,,Kaetud vanker" (The Covered Wagon, 1923), kahe ja poole tunni pikkune eepos, mis jukutas üht paljudest 19
televisioon tõestas, et publik ei vaja enam technicolor’it ja laiekraani, et nautida kauboisid ja indiaanlasi. TV-kauboid olid pisut erinevad kino- kauboidest, ja nad pididki olema, kuna ameeriklased hakkasid järjest enam televisiooni vaatama. Vesterni teledraamadest sai kõige tuntumaks „Bonanza“, mis kestis 14 hooaega. Veel kogusid tuntust teleseriaalid „The Wild Wild West” ja „Maverick“. (4) Tänapäeva filmimaastikul ei kohta vesterneid just tihti. Uued filmitegijad on peale tulnud, kuid siiski tänapäeva populaarsemateks vesterniteks on kujunenud „Appaloosa“, „Deadwood“ ja „The Assassination of Jesse James…“. (5) Filmi arvustus Vaatasin filmi „The Good, the Bad and the Ugly“, mis on 1966. aasta spagetivestern. Filmi peategelasteks on Clint Eastwood, Lee Van Cleef ja Eli Wallach, režissööriks on Sergio Leone. Film on tuntud oma kaug- ja
annaabi.ee 
