oli vaja tegelikult tagasi maksta. Väidesti, et inflatsiooni suurendamine on valitsuses esindatud rikkurite isiklikes huvides. Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit. Selline majpoliitiline tegevus saigi Pätsi II valitsusele saatuslikuks. Otto stradman pidas RK-s kõne, kus süüdistas valitsust vales majpoliitikas. Süüdistas ka Vestelit, et ta on Eesti Panga kullavarude müümise loa salaja andnud. Märtsis 1924 astus valitsus tagasi. Sisepoliitilises mõttes kujunes väga kummaline situatsioon. Põllumeeste kogud, keda peeti süüdlaseks majkriisi tekkimises, jäi järgmisest valitsusest kõrvale. Tekkis küsimus, kuidas on võimalik kokku saada koalitsiooni, mille taga oleks riigikogu enamus. Pärast vaidlsui moodustus Eesti jaoks enneolematu valitsus Karl Friedrich Akeli juhtimisel
eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale (vt eespoolt majanduskriis). Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit. Selline majpoliitiline tegevus saigi Pätsi II valitsusele saatuslikuks. Otto stradman pidas RK-s kõne, kus süüdistas valitsust vales majpoliitikas. Süüdistas ka Vestelit, et ta on Eesti Panga kullavarude müümise loa salaja andnud. Märtsis 1924 astus valitsus tagasi. Sisepoliitilises mõttes kujunes väga kummaline situatsioon. Põllumeeste kogud, keda peeti süüdlaseks majkriisi tekkimises, jäi järgmisest valitsusest kõrvale. Tekkis küsimus, kuidas on võimalik kokku saada koalitsiooni, mille taga oleks riigikogu enamus. Pärast vaidlus moodustus Eesti jaoks enneolematu valitsus Karl Friedrich Akeli juhtimisel –
Samas raha kattevara loomulikult ei suurenenud, mis tähendas seda, et järgnes inflatsioon. Sellises olukorras Georg Vestel andis Eesti pangale salalise korralduse müüa maha osaliselt kullareservid, mis oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln. Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929. Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus ta kritiseeris senist majanduspoliitikat, kritiseeris George Vestelit ja süüdistas seda ka selles, et ta salaja on läinud Eesti kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi
annaabi.ee 
