Omanik proovib neist veini teha. ja köögis” (Maalehe Raamat, 2002) ning “Viinamarjad Eestis” (Ilo, 2006). Veinipiirkondadest Eestis on veel vara rääkida, kuid kliimat ar- Viinamarjahuviliste tegevust olen kajastanud ka kodulehel http://ak.rapina. vestades on neid kaks: Lõuna-Eestis Räpina kandis ja Saaremaal Lü- ee/jaan/viinamarjad/index.htm. Kaardilt http://ak.rapina.ee/jaan/viinamar- manda-Pöide kandis. Hetkel on Lümandas 0.1 ha katseistandik järg- jad/est/teistesmaades.htm näeme, et viinamarju kasvatatakse meist põhja-
(seda ei tühistata). Sel juhul võlgniku nõuded jäävadki vähendatuks! (SanS 53 lg 2) Millal kohus saneerimismenetluse tühistab: SanS 51. Tühistamise aluseks ka teiste võlgnike poolt (kelle nõuded saneerimiskavas ei sisaldunud) esitatud pankro- tiavaldus. Kui toimub tühistamine, siis saneerimiskavas sisaldunud võlausaldajate nõuded taastuvad täies ulatuses, ar- vestades juba saadut (SanS 51 lg 2). Praktikast: hea kui nt 10% saneerimismenetlustest tegelikult õnnestub (Soomes nt 15%, mis on juba väga hea näi- taja). Paljud menetlused lõppevad saneerimiskava kinnitamise staadiumis kava mittekinnitamisega. 46 14 Võlgade ümberkorraldamine Õiguslik alus: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS). 14
Viimast valemit võib rakendada ka nt alajaama teeninduspiirkonna kogu- tarbimise kohta. Viimased kolm prognoosivalemit lähtuvad klientide tarbimisest, mistõttu alajaama koormuse saamiseks tuleb lisada energiakaod jaotusvõrgus. Kõige lihtsam on seda teha teatud protsendi lisamise teel. Viimane sõltub konkreetsest võrgust. Maha tuleb aga arvata piirkonna kohalike elektri- tootjate toodang. Soovitav on eraldi analüüsida ja prognoosida suurtarbijate tarbimist, ar- vestades nende lisandumise võimalust. Seejuures sõltub suurtarbija mõis- te muidugi prognoositava koormuse suurusest (kas terve riigi, suurlinna, maakonna, väikelinna, valla, küla jms) koormus. Võib esineda olukordi, kus teatud tarbijaklasside või -gruppide kohta on kättesaadav ulatuslikum statistiline materjal – siis kasutame selle tarbija- grupi jaoks täpsemaid meetodeid, teiste gruppide jaoks aga ligikaudse- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE
Välisballistika tegeleb märgi tabamiseks peab laskur teadma kuuli (mürsu) lennu probleemidega. oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid Lask ja selle perioodid ning oskama nende põhjal järeldu- si teha. Ta peab teadma, kuidas tema Lask on kuuli (miini, granaa- asend ja ilmaolud mõjutavad laske- di, mürsu) väljapaiskumine las- täpsust, ning oskama kõike seda ar- kurrelva (miinipilduja, granaa- vestades valida õiget sihtimispunkti. diheitja, suurtüki) rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud Siseballistika on ballistikaharu, mis gaaside toimel. käsitleb kuuli (mürsu) liikumist relva 111 Relvaõpe Laskurrelvadest lasu puhul annab 1. Eelperiood algab paiskelaengu süt-
Kor- raga on lapsepuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. 2. Kolme- ja kuuetööpäevast lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Näiteks võ- tab peres, kus on kolm alla 14-aastast last, esmalt kolm puhkusepäeva välja isa ja ülejää- nud kolm päeva kasutab hiljem ära ema. 3. Puudega lapse emal või isal on õigus saada lisaks eeltoodule lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (TLS § 63 lõige 2). Puudega lapse erivajadusi ar- vestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse va- nemal regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega, näiteks käia lapsega arsti juures või taastusravis. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. 113 3
annaabi.ee 
