Ta nõudis Mozartitelt alates 1773.aasta algusest ka teenistust Sellega said läbi lõputud ametipuhkused Noor Mozart, harjunud publiku imetlusega, ei suutnud toime tulla allumisega õukonnareglemendile Taoline konflikt sõltumatu kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukonna vahel on ajastule iseloomulik Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sel perioodil komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teostest: 14 missat, neli litaaniat, kaks vesprimuusika tsüklit, kirikusonaate jpm. Stiilimurrang loomingus, tihti seostatud ka "tormi ja tungi" liikumisega: teostesse ilmuvad dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sellest perioodist ebaõnnestumisi nii töises kui isiklikus elus Pakkus end 1777 Mannheimi õukonna teenistusse, kuid pakkumine lükati tagasi Armus kirglikult 16aastasesse lauljasse Aloysia
muusikareformide põhiidee oli tõsta liturgiline tekst tähelepanu keskpunkti, varabaroki moodne vokaalstiil sobis selleks aga suurepäraselt. Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi
edukat Itaalia-reisi. Mozart õppis sel ajal palju oma kuulsamatelt kolleegidelt. Itaalias võeti teda vastu mitte enam kui imelast, vaid kui väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat, virtuoosija dirigenti. Salzburg (1773-1781). Uus vürstpeapiiskop Hieronymus Colloredo määras Mozarti õukonnakapellmeistriks. 1770. aastal lõi Mozart Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest.Need on õukondlikud ja mõneti ooperlikus maneerismissad,kontserdlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat. Samuti on ta loonud palju kirliklikku instrumentaalmuusikat väiksele ansamblile. Mozart oli oma tööga Salzburgis järjest vähem rahul ning konfliktid peapiiskopiga kasvasid iga aastaga. 1777. aastal palus Mozart väga 8 ettevaatlikus toonis luba pikemaks kontserdireisiks. 1777. aastast 1778. aastani reisis Wolfgang Mannheimis ja Pariisis koos oma emaga, kuna Leopold Mozart ei tahtnud oma töökohustusi jätta
,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel suurem osa oma vaimulikest teostest missad, kontsertlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat, kiriklikku instrumentaalmuusikat väikesele ansamblile (kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik
annaabi.ee 
