Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volksonite omand. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoone müürid juba küll valminud, kuid Benckendorffid otsustasid oma mõisa rajada veidi eemale joa vahetusse lähedusse, jättes Meremõisa müürid romantilisteks varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila- Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda
1856. aastal siirdus mõis abielusidemete kaudu vürst Volkonskite perekonna kätte. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist 1919. aastal oli vürst Grigori Volkonski. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoone müürid juba küll valminud, kuid Benckendorffid otsustasid oma mõisa rajada veidi eemale joa vahetusse lähedusse, jättes Meremõisa müürid romantilisteks varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833
saab istuda ja jõge vaadelda. 16. üks vanemaid ühendusteid Eestis. Siinsamas, üle tee asuva Tõravere veski ja kunagise kõrtsi vahel toimus 8. novembril 1558 aastal Liivi sõja üks lahingutest. Liivi ordu valikväed, keda juhtis ordumeister Gottard Kettler, saavutasid Vene vägede üle võidu. Võit oli siiski väikesekaaluline, sest talve saabudes oli enamus vene vägedest juba Eestimaalt lahkunud. Vana maanteesild on ehitatud 1956-57 aastal. Uue maanteesilla taha jääb Tõravere veskikoht, millest vanim teade on aastast 1582. Antud punkti asukohast pole Tõravere veskit näha. Näha on vana Tartu maantee sild, mida enam autodega ületada ei saa/ei või, kuid kust jalakäiad saavad soovi korral üle jõe, ning avaneb vaade praegu kasutuses olevale sillale. Rajalt avanevad vaated. Rajalt avanevad kohati vaated Elva jõele ja jõeluhale. Kohati on ka näha rejeefset lõuna- Eesti maastikku. Mis aastaajal oleks rada kõige atraktiivsem.