kultuuri ja väärtused. Samuti on kirjutatud luuletus ,,Me peame ju väga tasa käima" päris indiaanlastest, mitte aga eestlaste viletsast elust Vene valitsuse all. 4. Kolm luuletust 4.1 SIIS NEELA VERIST SÜLGE ja ummiklainetel kiigu oled seotud vete külge mis kunagi siit ei liigu näed väsimas elavaid värve ja hingad ja kuulad kuni tuleb jäätama sind ja järve jää puhas uneta uni 4.2 VESKIS VESKIKIVIDE VAHEL kodu on kolmel pesa on kahel vesi voolab ja veeretab vahtu mure see jääb ja hirm ei lahtu kergitab kotte ja sorib vilja varsti on õhtu varsti on hilja pervelt aknasse vaatavad pajud kivid keerlevad sina vajud kolust sisse teistele järgi kõik kaob ära ja mürin jääb järgi 4.3 ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS üks maa keset soolast vett
11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. Selliste vesiveskite esiletõus paigutub 11. ja 14. sajandi vahele. Vesiveskit koos moodsa puidust rakendiga võibki pidada keskaja põhiliseks tehniliseks saavutuseks. Moodne vesiveski võimaldas metallimaake, millest keskajal oli väga suur puudus, sügavamalt maapõuest kaevandada, kuna selle abil suudeti vesi kaevandusest välja pumbata. Samuti
vastavaid seadmeid puhuti üsna primitiivseid, siis jällegi üpris keerukaid. Kuid kõigi nende ühisomadusteks oli ja jäi see, et nad ei liikunud. Vähemalt mitte igavesti. Perpetuum mobile oli ja jääbki kättesaamatuks luuluks. Euroopasse saabus niisuguse masina idee 12. sajandiks Indiast Araabia kaudu. Nendel aegadel, nagu hiljemgi, vajati mitte ainult niisutussüsteemi , vaid ka mitmesuguste käsitöömasinate käitamiseks palju energiat. Käiade veskikivide jm ringiajamiseks kasutati vesirattaid, inimestega jooksurattaid või veeloomadega karusselle, isegi maa all, kaevandustes. Saadud energia siirati puidust hammasrataste süsteemi kaudu kas veskikivi või veesüsteemi käitamiseks. Peibutava ideega luua igavesti liikuv masin haardusid koguni nii targad mõtlejad nagu renessansiajastu geenius Leonardo da Vinci, kelle eskiiside hulgas leidub igiliikuri kirjeldusi. Jacopo de Strada ehitas 1580. aasta paiku