Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide protsent suurneb läätse vananedes ja ka siis kui katarakt areneb. Katarakt Katarakt on igasugune läätse läbipaistmatus või värvuse muutus, olgu ta siis osaline ja lokaalne
Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri, mis ühendab keskkõrva neeluga
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk NÄGEMISAISTINGU TEKKIMINE Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest. See on analüsaatori retseptoorne osa: Enne võrkkestani jõudmist lähevad valguskiired läbi silma läbipaistvatest, valguskiiri murdvatest keskkondadest - sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin
annaabi.ee 
