punakaspru valmides on unid tumepruuni d. Kasutamine Hallli lepa puit sisaldab palju värv ja parkaineid. *Hea kasutada küttepuudena, eriti suitsuahjudes *Tarbematerjaliks ei kõlba Käbidest tehtud tõmmis on hea põletiku ja kõhuhaiguste vastu Sanglepp • Tumedam koor • Tuntud kui must lepp • Kasvab vesistes metsades ja mererannikul • Kõrgus kuni 30m • Iga tavaliselt 100- 150a, harva kuni 300a • Mullasuhtes nõudlik • Lehe tipp on nagu ära hammustatud, leht läikiv • Ei talu varju • Ei kasvatata haljastuspuuna Õied Õitseb märtsi lõpul või aprillis Emasõied on käbikese Isasõied on kujulised, õitsemise ajal
KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. Arheoloogias (millisel elemendil põhineb, mida määratakse) - Isotoop 13C annab mõista, et meremehed toitusid taimedest, mis toodavad suhkruid ainevahetusliku reaktsiooniahela CH4 abil. Lämmastikuisotoopide analüüs andis kätte, et meremehed said oma toidunormi ka tegelikult kätte vesistes avarustes. Isotoop (üleval 14, all6)C aitab välja arvutada surnud objekti vanuse Meditsiinis (milliseid radioaktiivseid elemente kasutatakse, mida ravitakse, tehakse kindlaks) - Kasut. radioaktiivset joodi 131 I, millega saab teha kindlaks, kas kilpnääre on terve või haige - Saab ka sellega uurida maksa tähtsust; saab kindlaks teha kas maks on terve või mitte - Ühte teist preparaati kasutades saab kindlaks teha neerude talitlust. Isotoope 131 I, 32p
mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor. Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile. Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese. Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja.
tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Sanglepp pole sageli kohatav linnapuu. Tavaliselt kasvab ta vesistes lodumetsades ja mererannikul. Linna laienedes on Tallinna piiridesse sattunud ka mõned väikesed lodumetsa laigud, näiteks kaubanduskeskus "Magistral" juures, kus sanglepp end hästi tunneb. Haljasaladel ja parkides näeb seda puud meie pealinnas harva. Hall lepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall
kasvama viljad. Õiepungad arenevad sügisel. Hall lepp õitseb varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Mõlema lepa õied ja käbid on üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Lepad on tuultolmlejad. Sanglepp – nimetatakse ka mustaks lepaks.Tumedama koorega ja enamasti kõrgem ning jämedam ja ei ole nii laialt levinud: ta kasvab tavaliselt vesistes lodumetsades ja mererannikul. Sanglepa kõrgus on kuni 30m, iga tavaliselt 100-150, harva kuni 300 aastat.Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust
annaabi.ee 
