Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides. Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda, mistõttu mäng kestab vastavalt aprilli keskelt mai keskpaigani ja juuni keskelt juuli alguseni. Mängulennul lendab isaslind lagendike ääres puulatvade kõrgusel ja toob kuuldavale piiksuvaid või krooksuvaid häälitsusi. Pesa on
Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks. Kartulist toodetakse väga palju erinevaid tooteid ja uusi tuleb aina juurde. Näit kartulikrõpsud, püreepulbrid ja helbed, tärklis, jms. 1 tonnist 17% tärklisesis kart saab: 170 kg tärklist või 170 kg siirupit või 80 kg glükoosi või 112 l etüülalkoholi. Maapirn e topinambur On mitmeaastane 1,5 m kõrgune kollaste õitega taim, meil kasvatatakse suhteliselt vähe. Toiduks
Kevadel nad sulavad ja soojenevad aeglasemalt kui hästi kuivendatud mullad. 6.2.5.2. Mõju keskkonnale Metsa kuivendamine ja teised metsaparanduslikud abinõud, mida kasutatakse turvasmuldadel, mitte ainult ei suurenda puidu juurdekasvu, vaid põhjustavad keskkonnamuutusi nii sooaladel kui ka väljaspool neid. Hüdroloogiline mõju. Eesti soodes, nagu mujalgi liigniiskes kliimavöötmes, täheldame kevadel ja sügisel suurvee perioode, suvel ja talvel aga on vee tase minimaalne. Kõige vesisemad on sood aprillis lume sulamise ajal. Sügisene maksimaalne veeseis esineb oktoobris-novembris, mil auramine on väike, sademed aga intensiivsed ja kestvad. Tavaliselt on sügisene maksimaalne veeseis kevadisest siiski väiksem. Mais-juunis langeb veetase auramise ja äravoolu mõjul kiiresti, mistõttu juulis-augustis saabub vee taseme suvine miinimum. Paljud kevadised ojad nirisevad vaevaliselt või kuivavad hoopiski. Ainult rabade keskelt laugastikest algavates ojades püsib küllalt