Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. ,,Olympia", ,,Eine roheluses". Nende kahe maali süzee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. ,,Tantsija fotograafi juures". Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon. Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste
inimeste head loodusetundmist. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Ka mitmed metsavahikohad raba ümbruses väärtustavad ja mäletavad möödunut: Rukkimäe, Aaso ja Tipassilla. 12 6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ).
ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. [EE 6. kd., lk. 479] Lk. 299 Et ületada mõtlemisel ilmnevaid tõkkeid või probleeme, tulevad kasuks järgmised võtted: 1) tegutsemine vastassuunas (working backwards). Olgu esitatud järgmine ülesanne: Vesirooside arv järves kahekordistub iga 24 tunni jooksul. Suve esimesel päeval oli järves ainult üks vesiroos, 60 päeva järel aga oli kogu järve pind vesiroosidega kaetud. Mitmendal päeval katsid vesiroosid poole järve pinnast? Proovides seda ülesannet hakata lahendama algusest, satume segadusse: esimesel päeval oli üks vesiroos, teisel päeval oli kaks vesiroosi, kolmandal päeval neli ja nii edasi. Aga lõpust alates on asi lihtne: kui 60. päeval oli kogu järv kaetud, siis üks päev varem pidi olema kaetud kaks korda vähem ehk pool järve. Seega on vastus 59. päev. 2) Sobiva analoogi leidmine (finding an appropriate analogy)
annaabi.ee 
