paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta
Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. Universaalindikaatori lahuse punaseks värvumine H2S-is (Pildi allikas http://mattson.creighton.edu/H2S/Photo226.jpeg ) H2S lahustumisel vees moodustub nõrk ja ebapüsiv divesiniksulfiidhape. Kaheprootonilise happena dissotseerub ta lahuses ka kahes astmes. Sel põhjusel vastavad vesiniksulfiidhappele ka kaks rida soolasid sulfiidid ja vesiniksulfiidid. Sulfiidide kui nõrga happe soolade lahustumisel vees tekib aluseline keskkond. Gaasiline H2S, divesiniksulfiidhape kui ka sulfiidid on tugevad redutseerijad. Divesiniksulfiid põleb õhus sinaka leegiga: 2H2S (g) + 3O2 (g) 2SO2 (g) + 2H2O (g) SO2 vääveldikoksiid ehk väävel(IV)oksiid SO2 tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või sulfitite reageerimisel tugevate hapetega: S + O2 SO2 Na2SO3 + H2SO4 Na2SO4 + SO2 + H2O
Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. · Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. · Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. ·Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega. Niiskuse tähtsus: _ Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa _ Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks _ Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, soodne on 45 65 %. Temperatuur:
Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu materjali suurema tiheduse, mis võib takistada kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse
annaabi.ee 
