9. Ioonilistee ainetele on omased: · Kõvad, kud haprad · Üsna kõrge sulamistemperatuuriga · Sulatatud kujul juhib elektrit. · Iooni vesilahus juhib hästi elektrit. 10. 11. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest vesi paisub jäätudes. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud. H2S on gaasilises olekus, sest sellle aine molekulis pole vesiniksidemeid. 13. Suured veekogud ei külmu talvel põhjani kinni,sest põhjas on vesi kõige suurema tihedusega (4 kraadi) ning vesi jäätub 0 kraadi juures. 14. Vesinikside tõstab keemistemperatuuri ja sulamistemperatuuri. 15. Tee ise , õpikus olemas, ma ei viitsi nii palju kirjutada.
- Muude ül polüsahhariidid – puuviljades, tekitab tarretist Sahharoos – glükoos + fruktuus - Tavaline suhkur: põleb, lahustub hästi vees Maltoos – glükoos + glükoos - Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi)
H H 18 "Osalaengute kaudu ei tõmbu siin midagi - vesinikside tekib ORBITAALIDE vahel !!!" Vesinikside on nõrk side, sest kattumine on orbitaalidel suhteliselt väike. Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda nõrgem. Temperatuuri tõustes vesiniksidemed järk-järgult ja suhteliselt kergesti katkevad. Tänu vesiniksidemele esineb üleüldse vesi jt. assotsiaadid e. ühendid, kus on vesinikside: kogumid Näide: (H2O) n kusjuures a) vee puhul: n=2-3 b) HCl puhul: n4 18 Juha, "The Great One", Ehrlich, 1. XI
(Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Vesi on iseenesest väga lihtsa ehitusega. Iga vee molekul koosneb kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku aatomist. Vesiniku aatomid seostuvad hapniku aatomiga asümmeetriliselt. (http://www.marinebiology.org) Tänu sellele, et vee molekul on polaarne (vesinikuaatomid omavad positiivset laengut ja hapniku aatom negatiivset), tekib veemolekulide vahele vesinikside. Just tänu vee polaarsusele ja vesiniksidemele on veel mitmeid 2 unikaalseid omadusi. · Kui vesi poleks polaarne, siis oleks ta toatemperatuuril gaasiline ja tal oleks äärmiselt madal külmumispunkt ning see teeks elu olemasolu võimatuks. · Vee pinnal tekib tänu vee polaarsusele nn veekile. Seda nähtust kutsutakse pindpinevuseks ning vesi on kõigist vedelikest üks suurima pindpinevusega vedelikke. · Veel on võime hoida soojusenergiat
-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul.tähtsusega tänu vesiniksidemele on vesi üldse vedel. Vee levimus universumis: Vedelat vett on universumis vähe. Peamiselt tahkel või gaasilisel kujul. Enamik mageveest on meile kättesaamatu ja kasutuskõlbmatu - liustikud ja jää. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H2 ja CO järel). Vesi Maal kus leidub, katvus, olulisus elu jaoks: Vesi olul. komponent maal. 70% maa pinnast on kaet.veega. maailmameri on kõige suurem vee reservuaar. Jõed, järved, mered,
aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib kattuda naabriks oleva vee molekuli hapniku aatomi orbitaaliga, kus asub vaba elektronpaar (doonor-aktseptormehhanism). Selline tekkinud täiendav side ongi vesinikside. Kuna vesiniku ja hapniku orbitaalide kattumisaste on väga väike on vesinikside väga nõrk side (10-20 korda nõrgem, kui kovalentne side). Tänu vesiniksidemele moodustuvad vee molekulid vees ja jääs assotsiaate (H2O)n, kus n vee korral on 2/3. Kuna vesinikside on väga nõrk, siis temperatuuri tõustes vesiniksidemed järkjärgult katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt
annaabi.ee 
