metalli). Peenpulbriline Zr on seevastu pürofoorne ja süttib õhus toatemperatuuril. 5 Kompaktne metall reageerib O 2-ga temperatuuril üle 400°C (tekib mitmete oksiidide segu) Lämmastikuga tekib kuumutamisel peamiselt kuldkollane tsirkoonium(III)nitriid ja pruun tsirkoonium(IV)nitriid. Hapete ja leelislahuste toimele on Zr üldiselt väga vastupidav. Reageerib sulatatud leeliste, kuningvee ja konts vesinikfluoriidhappega Booriga tekivad kuumutamisel peamieslt boriidid. Väävliga kuumutamisel tekivad tri- ja disulfiid, aga ka mittestöhhiomeetrilised ühendid. 4.2 Füüsikalised omadused Zr on hõbehall(pulbrina tumehall) läikiv, väga plastiline metall. Vastupidav ülitugevale neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C · Looduslikke isotoope on 5
Samas võib karboksüülhapete tugevus sõltuda ka asendusrühmadest. Kui karboksüülhapped sisaldavad elektrone siduvaid asendusrühmi nagu näiteks halogeeni aatomeid, siis need võivad karboksüülhapete happelisi omadusi tunduvalt suurendada. Eriti suurendavad karboksüülhapete happelisi omadusi need halogeeniaatomid, mis asuvad karboksüülhapetes teise süsiniku juures. Näiteks kloroetaanhape CH2ClCOOH on umbes 100 korda äädikhappest tugevam ja võrreldav juba vesinikfluoriidhappega. KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSKALISED JA FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga).
Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod
Puhas kvartliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raualisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. Räni saadakse puhtast liivast redutseerimisel magneesiumi või söega kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg=2MgO+Si SIO2+2C=2CO+Si Ühendeis on räni o.-a. II ja IV 2. Omadused. Kristalliline räni on hallika värvusega väga kõva aine. Räni kuulub pooljuhtide hulka ja leiab rakendamist elektroonikas. Hapetega ta ei reageeri (välja arvatud vesinikfluoriidhappega), kuid leelistega kulgeb reaktsioon kergesti, eraldub vesinik ja moodustub ränihappe sool--silikaat: Si+4KOH=K4SiO4+2H2 Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus: SiO2+3C=SiC+2CO Karborundi suure kõvaduse tõttu kasutatakse teda lihvimisketaste ja luiskude valmistamiseks.
karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu
karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu
annaabi.ee 
