44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus. 50. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus. 51. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned. 52. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus. 53. Tiivutud (juba algselt tiibadeta) ning tiivulised putukad (Insecta); siselõugsed
Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga. Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad tähtsat osa zooplanktonis ning kalade toidus. Aerjalalisi, kes samuti moodustavad zooplanktoni ühe põhikomponendi ning on tähtis kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki. Ämblikulaadseid on Eesti magevetest teada umbes 210 liiki, kes peaaegu kõik kuuluvad pärislestaliste seltsi vesilestade rühma. Kiililisi on leitud 54 liiki. Tüüpilised järvevormid on suurtes järvedes elav seenliidrik. madalaid taimestikurikkaid järvi asustav pisiliidrik ja kakslaik-kiil. Kalad. Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised kalad on ahven, haug , latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rääbist ja peipsi tinti
jne. vesilestad (Hydrachnellae, Hydracarina) Ehitus: Väikesed, enamasti mikroskoopilised. Pearindmik ja tagakeha kokku sulanud. Suised lühikesed. Lõugkobijad koos ülahuulega võivad moodustada imi- koonuse; lõugtundlad tollele ligistunud või liiguvad eraldi. Jalgu neli paari. Mujalt: Klass hiidjalgsed (Pycnogonida , Pantopoda) Ehitus: Kere väike, suur osa siseelundeist asub jalgades. Kärsa külgedel väikesed lõugtundlad ja lõugkobijad. Käimajalgu 4 või 5 paari. 46. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel Eluviisvõib olla parasiitne, samas võivad süüa ka üksnes taimi ning mitte verd imeda. Elutsükkel: munevad munad veetaimedele, neist kooruvad vastsed nugivad putukatel, seejärel kestuvad, elavad vabalt ning otsivad suuremad saakloomad, kellel verd imeda. Seejärel kestuvad uuesti, kuni kasvavad lõpliku suuruseni, imevad viimast korda verd ning siirduvad munema. 47. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste
annaabi.ee 
