koorikbetoonist rajatis. Angaarid projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen, mille järglaskond on projekteerinud ka selliseid kuulsaid raudbetoonkoorikkonstruktsioone nagu Sydney ooperimaja. Lennusadam on Euroopa üks unikaalsemaid meremuuseume, mille väljapanekus on üle paarisaja suure eksponaadi. See on mereajaloo varalaegas, mis peidab endas uskumatuid lugusid nii vee alt, vee pealt kui ka vee kohalt. Lennusadama olulisemateks eksponaatideks on allveelaev Lembit, vesilennukit Short 184, maasilinna laevavrakk, aurik-jäämurdja Suur Tõll ning loomulikult ka vesilennukite angaarid. Lennusadama põnev ekspositsioon loob võimaluse osaleda, end merealadel proovile panna ja mereteemadel harida. Suur Tõll on suurim originaalsel kujul säilinud aurik-jäämurdja maailmas, mida on võimalik näha Lennusadama kai ääres. 1914. aastal valminud jäämurdja oli oma aja tehnika tippsaavutus. Tallinnasse, oma esimesse kodusadamasse, jõudis laev sama aasta suvel
Servie Medal (4), Army Distinguished Service Medal, Knight Grand Cross of Order of the Bath (Inglismaa), Legion of Honor (Prantsusmaa). 2 Jaapani laevastikku kuulus 4 lennukikandjat (fleet carrier), 2 kergemat lennukikandjat (light carrier), 4 kohandatud lennukikandjat (seaplane carrier), 11 lahingulaeva, 14 ristlejat, 46 hävitajat, 16 allveelaevat, 30 abilaevat, 248 lennukit (lennukikandjatel) ja 16 vesilennukit. 3 Selle suure laevastiku eesotsas seisis Jaapani mereväe marssal-admiral Isoroku Yamamoto (4.04.1884-18.04.1943a.) I. Yamamoto oli lõpetanud Keiserliku Jaapani mereakadeemia (1904). Ta oli üks suuremaid mere-õhusõja arendajaid ja eestvedajaid. Vene-Jaapani sõja ajal teenis ta ristlejal. Peale sõda jätkas ta õpinguid ja 1916. aaastaks oli tal auaste Lieutenant Commander (major või kaptenleitnant). Aastatel 1919-1921 õppis ta USA-s Harvardi ülikoolis. 1940. aasta
vettelaskmissilla ehitust ja toodi kasarmusse õppejaoskond (kuni 1927.aastani) 1930.a. septembrist alates paiknes Lennusadamas Õhukaitsestaap, ülem kolonel Richard Tomberg. Kasarmut jagasid omavahel Õhukaitse Suurtükiväegrupp ja Üksik Merelennusalk. Angaarides hoiti peale vesilennukite veel suurtükke, erinevaid sõidukeid ja Auto Tankirügemendi tagavaragrupi tehnikat. 5.07.1932 moodustati Üksik Merelennusalk, mille kasutuses oli 4 Hawker Hart`i ja 2 Avro 626 vesilennukit. Angaaride maa-ala, rahvakeeles Lennukasarmud remonditi põhjalikult samal aastal. Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" Eesti Meremuuseum 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks
vettelaskmissilla ehitust ja toodi kasarmusse õppejaoskond (kuni 1927.aastani) 1930.a. septembrist alates paiknes Lennusadamas Õhukaitsestaap, ülem kolonel Richard Tomberg. Kasarmut jagasid omavahel Õhukaitse Suurtükiväegrupp ja Üksik Merelennusalk. Angaarides hoiti peale vesilennukite veel suurtükke, erinevaid sõidukeid ja Auto Tankirügemendi tagavaragrupi tehnikat. Eesti Meremuuseum 5.07.1932 moodustati Üksik Merelennusalk, mille kasutuses oli 4 Hawker Hart`i ja 2 Avro 626 vesilennukit. Angaaride maa-ala, rahvakeeles Lennukasarmud remonditi põhjalikult samal aastal. Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01
annaabi.ee 
