14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirizaabel "Italia" oli PõhjaJäämerre kukkunud. Amundsen lendas 18. mail teda otsima vesilennukiga "Latham" ja jäi teadmata kadunuks. Ta kukkus lennukiga PõhjaJäämerre ja kogu lennuki meeskond, mis koosnes viiest mehest, hukkus. *Amundseni nime on saanud laht Kanada ja Holmani saare vahel. Minu arvamus: Minu arvates oli Amundsen julge mees, kes karastas end juba noores eas. Tänu temale täiendati kaardil viimast tühja kohta Kasutatud kirjandus: http://www.ice.ec.gc.ca/App/WsvPageDsp.cfm?ID=11651&Lang=eng&PrintFmt=True http://www.bitsofnews.com/content/view/4511/
Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd) süüdistatakse, kas ebapiisavates andmetes või pettuses, sellepärast on Amundsenit peetud ka esimeseks inimeseks põhjapoolusel. Aastal 1928 jäi Amundsen teadmata kadunuks rahvusvahelisel ekspeditsiooni Umberto Nobile päästmisel. Selle ekspeditsiooni dirižaabel Itaalia oli Põhja-Jäämerre kukkunud. Roald lendas koos Prantsuse õhujõudude pilootidega teda otsima 18. mail vesilennukiga Latham ja jäi teel Spitsbergenisse teadmata kadunuks. 4 Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus. Viimased andmed tema asukoha kohta saadi meeskonnalt 18. juulil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt. Roald Amundsen on kirjutanud oma uurimisreisidest raamatuid (näiteks ’’Minu elu polaaruurijana’’, 1927)
sõjaajaloo seisukohalt eriti oluline, sest Soome ei ole pidanud õppusi rahualal mitte ühegi teise riigiga kui Eesti. 13 aastat, 1926, aastast kuni 1939. Aasta sügiseni oli Aegna saare ohitserikasiino Soome ja Eesti sõjaväejuhtide salajane läbirääkimiskoht. Soome ja eesti koostööd hoiti väga salajasena. Koostöö eeldas kahepoolseid nõupidamisi, mille kohta ei tohtinud infot lekkida väljapoole : ei sõjaväelastele ei ajakirjanikele. Soomlased tulid saarel kas vesilennukiga või torpeedopaadiga. Saarel kohtuti kõrgete Eesti ohvitseridega: luure-, operatiiv- ja loomulikult suurtükiväeohvitseridega. Eestlased andsid skeemid et soomlased saks ehitada oma suurtüki tornid. Suurtüki torn oli täesti iseseisev üksus muust maailmast erladatud. Suurtüki torn pöörles 360 kraadi ümber oma telje. Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel
17.3. Rahvastik Saarel elab 2005. aasta seisuga 5356 inimest. Osa elanikest on välismaa pensionärid, kes on tulnud vanaduspõlve veetma. Saarel on praegu 9 küla, kuid lähiminevikus oli saar peaaegu asustamata. Teise maailmasõja ajal elas seal ainult paar peret. 17.4. Majandus Teise maailmasõja ajal kasvatasid saare vähesed elanikud kookospähkleid ja teisi puuvilju. 12 Saarel on sadam, lennuväli aga puudub. Saarele pääseb vesilennukiga, aga enamik rahvast saabub saarele praamiga. Ehitatud on palju hotelle ning turismi tõttu on maa hind saarel väga palju tõusnud. 17.5. Turism Alles 1980. aastatel hakkas Koh Changil turism arenema. Umbes 2000. aastaks likvideeriti saarel malaaria, saar kuulutati rahvuspargiks ja sinna tulek muudeti tasuliseks. Saarele tuleb aastas 655 tuhat külastajat, kaks kolmandikku neist tailased. Rahvuspargi pindala on 650 km² ja sellest 70% asub mandril.
annaabi.ee 
