Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused
Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid. · Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolade vesilahustel on happelised omadused. · Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu.
lahustis. Liimivaks aineks on mõni termoplastne polümeer*, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Liim kõveneb, sest lahusti aurab ära. Lahusti molekulid peaksid väljumiseks liikuma liimitava pinna ääre poole: kui nad seda teha ei jõua, jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni, etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli ehk PS-liimides).
Näiteks: KCl, NaOH, HCl ***Ka praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone (molekule ei ole), mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH 3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille
Näiteks: KCl, NaOH, HCl ***Ka praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone (molekule ei ole), mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise
Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline
Kasutatakse väetistena ning ka lõhkeainete valmistamisel. Samuti on nt. AgNO3 kasutusel meditsiinis. Ammoniaak NH3: Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas. Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt polaarne aine, mis lahustub hästi vees moodustades ammoniaakhüdraati, milles on ammoniaak ja vesi vesiniksidemega seostunud. Hüdraat laguneb kergesti, sellepärast on vesilahustel äge lõhn. Hüdraat on nõrk alus, vähesel määral dissotsieerub. Ammooniumsoolad on ebapüsivad, kuumutamisel tekib tagasi ammoniaak. Ammoniaak ja ta soolad on redutseerivate omadustega, nende oksüdeerumisel tekib tavaliselt molekulaarne lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemuseks NO. Ammooniumsoolad on väetistena
Dissotsiatsiooniaste sõltub lahuse kontsentratsioonist, see kasvab lahuse lahjendamisel tuntavalt. Näide: Kui 100-st lahustatud happe molekulist oli ioonideks lagunenud 50 molekuli, siis = 50/100· 100% = 50% Nõrkadel elektrolüütidel on väike (alla 5%). Väga tugevatel elektrolüütidel ( soolad, leelised, tugevad happed) läheneb aga 100%-le. 4. Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon. Dissotsiatsioonivõrrandid. · Hapete dissotsiatsioon Hapete vesilahustel on palju ühiseid omadusi: a) reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega moodustades soolasid; b) hapete vesilahused muudavad indikaatorite värvust, c) hapetel on hapu maitse, d) tekitavad raskeid põletushaavu nahale ja limaskestadele. Hapete dissotsiatsioonil eralduvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid. Happelised omadused on tingitud H+ ioonide olemasolust. Happed erinevad üksteisest tugevuse poolest. Järgnevalt on esitatud pingerida
tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: 2NH3*H2O + H2SO4 (NH4)2SO4 + 2H2O // NH3 + HNO3 NH4NO3 // NH3 + HCl NH4Cl
e. Vitameerina. · Vitamiinide bioloogiline roll realiseerub enamasti läbi ensüümide. Vitamiinid on liitensüümide koostises. · Nii liikide tasnadil kui ka vitamiinide endi tasndil on suuri erinevusi nende saamis viisides. Inimene vajab C-vitamiine toiduga, aga rotid sünteesivad seda ise. · Inimese vitamiini vajadus on milli- või mikrogrammides ööpäevas. · On olemas vitamiinde varud vesilahustel on väiksemad, rasvlahusetes suuremad. In. Jaoks vitamiini allikad 1. segatoit 2. seede kulga mikroobi kooslus 3. organism sünteesib ise eelühenditest. Kolesteriid-> vitamiin D3 4. vitaminiseeritud toit, kosmeetika, vitamiin preparaadid. Biofunktsioonid 1. Osalemine ainevahetuses läbi ensüümreaktsioonide. 2. Mõjutab bioprotsesse 3. enamikel vitamiinidel on antioksüdantne toime see tähendab, et muudavad kahjutuks
Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus: a) Haploidsus kõik kromosoomid rakus ühes korduses (tähis n). See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus 2n kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad, ioonid) b) Orgaanilisi (happed, süsivesikud, valgud, nukleotiidid, nukleiinhapped, lipiidid, pigmendid) Tsütoplasma ülesanded: a) Seob raku tervikuks b) On ainevahetuskeskkonnaks c) On varuainete talletamiskoht d) Jääkide kogumiskoht e) Pidevas ringliikumises ja see võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurendamist Ribosoomid ..
annaabi.ee 
