kuumt.kadu 10 % valmistoit 500 ml / g / tk. portsukaal 250 ml / g / tk portsjonit 2 tk Toidu nimetus: portsjoni väljatulek Toiduaine kogus VALGUD RASVAD (g) SÜSI- TOIDU- nimetus retsept (g) VESIKUD (g) ENERGIA (kcal) is (g) 100g retsept 100g retsept 100g retsept 100g retsept lillkapsas 50 2,50 1,25 0,40 0,20 4,10 2,05 30,4 15,20 porgand 5 1,00 0,05 0,40 0,02 7,70 0,39 39,0 1,95 porrulauk 5 2,00 0,10 0,40 0,02 4,50 0,23 30,0 1,50
teaduslikku kinnitust. Rohke ja kestev ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud. Toidupüramiidi põhimõtted. Toitumine www.toitumine.ee (24.09.10) 7 Toitainetega püramiid Süsi- vesikud Rasvad Valgud (Rasvad) Süsivesikud Süsivesikud Joonis 2. Toidupüramiid 2 Toitainetega püramiid aitab sul luua seoseid toiduainete püramiidiga. Siin on täpselt näha, kus korrusel asuvad näiteks süsivesikud, kus valgud ja rasvad. Selle püramiidi järgi saab ka
NB TOORAINETE KOGUSED ON ÜMARDATUD!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 20 6. KALORSUSE ARVUTAMINE Toidu nimetus: Tervise salat TOIDU- Kogus VALGUD SÜSI- Toiduaine RASVAD (g) ENERGIA retsp- (g) VESIKUD (g) nimetus (kcal) tis (g) 100g retsept 100g retsept 100g retsept 100g retsept lehtsalat 30 1,3 0,39 0,4 0,12 2,0 0,6 17,0 5,1 roheline 15 6,0 0,9 0,9 0,135 59,2 8,88 89,3 13,395 külmutatud uba
Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv ku ka bentose hulk on tavaliselt suurim LITORAALIS. Läbipaistvates järvedes (nt Baikal) on veetaimed kuni 50m sügavusel. Järvede nektoniks on peam kalad, Baikalis ja Laadogas ka hülged. Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge. Vähenõudlikud liigid, eriti rohevetikas. Zooplanktonis ainuraksed, keriloomad, vesikirbud. Nekton: koger, vesikud, konnad. Sood. Zooplanktonis veskirbulised, keriloomad, aerjalalised, rullikulised. Bentos on rabades vaene, kuid perifüütonis (vees olevatele esemetele, taimedele loomadele kinnitunud organismid vms) mitmed iseloomulikud liigid (kiililised, mardikalised, lutikalised, vesiämblik, pistesääsklased). Põhjavetes on ainult bakterid ja loomad, TAIMED PUUDUVAD. Palju rullikulisi, kilpvähklasid jm vähilaadseid. Süvamereasukatega võib neid võrrelda.
annaabi.ee 
