Jõgede äravool on ühtlasem kui teistel jõgedel, soodsad infiltratsioonitingimused, põhjavee kaitse on oluline. Pandivere ääres on allikad. Allikate äravool on ilmastikust sõltuv. Ajaliselt on allikate vooluhulk on muutuv, pinnalähedased allikad jäävad veevaesetel aastatel üsna kuivaks, sest toituvad veeladestute ülemiste kihtide veest. Kui läheme keskele poole, siis seal veerikkamad allikad ja äravool on ühtlasem. Eesti on jaotatud kolmeks vesikonnaks Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva. Pandivere osaliselt asub nii Lääne-, kui ka Ida-Eesti vesikonnas. Pandivere alamvesikonnast saavad alguse Viru, Peipsi, Pärnu ja Harju vesikondade jõed. Peamised meetmed aastateks 2005-2007: elanikkonna kvaliteedi nõuetele vastava joogiveega varustamine, põhjavee varude ja kvaliteedi säilitamine, pinnaveekogude looduslähedaste seisundite säilitamine, veekeskkonna elustiku kaitse. 4)Veemajanduse tüübid/valdkonnad ?
valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere - Liivi lahe veelahe. Veelahe kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade, või vesikondade vaheline piirjoon. Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve
16. Enamik Euroopa suuri ja veerohkeid jõgesid kuulub Atlandi ookeani valglasse. 17. Euroopa suuremad jõed on Volga, Doonau, Uural/Dnepr, Rein, Wista jt. 18. Euroopa järvederohkemad alad asuvad Põhja-Euroopas, eriti Fennoskandia piirkonnas. 19. Euroopa suuremad järved on Laadoga, Äänisjärv, Vänern, Saimaa, Peipsi jt. 20. Eestis paiknevad jõed piirkonniti ebaühtlaselt ega ole väga veerohked. 21. Eesti territoorium on jagatud neljaks suuremaks vesikonnaks. 22. Eesti suuremad jõed on Suur Emajõgi, Narva jõgi, Pärnu jõgi, Kasari, Võhandu, Piusa, Jägala jt. --- 99 23. Enamik Eesti järvi paikneb Lõuna-Eesti künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes ega ole väga sügavad 24. Eesti suuremad järved on Peipsi-Pihkva, Võrtsjärv, Narva veehoidla, Mullutu-Suurlaht, Ülemiste järv. 25. Põhjavesi on maakoore ülaosas kivimite ja setete poorides pidevalt liikuv ja aeglaselt uuenev vaba vesi
annaabi.ee 
