nimetusi. Sageli mõjutavad indiviid sõnavalikut perekondlikud traditsioonid. Näiteks eritamiskohal on mitmeid nimetusi, millest üldtunnustatud on sõna „tualett“, kuid kasutatakse ka „WCd“ ja „käimlat“. Enamuses kultuurides on olemas avalikud käimlad, millel on vastavalt soole erinev märgistus. Eritamist mõjutavad tegurid Keskkonnategurid Arenenud maades on kõige levinum käimlatüüp vesiklosett, kuid arengumaades leidub ka keemilisi ja maakäimlaid. Mõningates maailma osades on tavaks kasutada käimlaks maasse kaevatud veega täidetud auku, mille kummalgi serval on jalaalus, siis toimub eritamine kükakilasendis. On ka olemas neid maid, kus inimesed käivad roojamas „põõsas“. Katmata roe meelitab ligi kärbseid, kes võivad sealt nakkuse toidule kanda ja põhjustada kõhulahtisusega seotud haigusi.
Kohalikud omavalitsused nõuavad õlipüüdurite paigaldamist parklatesse kus on enam kui ... parklakohta (parklakohtade arvu määrab omavalitsus). Veekaitse Ajalugu Ajalugu võrdlemisi lühike võrreldes inimese enda teadaoleva ajalooga. Esimene süsteem, mis on inimese poolt ehitatud ca 600a e.m.a Roomas. Sellega juhiti ära nii vesi kui ka muu sodi, mis linnas tekkis. 14.saj said lossidest alguse kanalisatsioon. 1596 esimene vesiklosett. 18 ja 19.saj hakati seostama inimese poolt tekitatud reovedelikke ja tervisehädasid. 1880 keelas Inglise parlament reovee heitmise tänavatele. 19.saj kaasaegsed kanalisatsioonisüsteemid hamburgis, Londonis, Pariisis. 20.saj algul hakati mõtlema veekaitsele. 1916 esimesed täismõõtmetes aktiivmudapuhastid. 1966 esimene biotiik Vana-Kuustes, 1967 esimene aktiivmudapuhasti ringkanal Nõos. Veereostuse allikad Linnastumine palju inimesi koos ning loodusel suur koormus
sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas korteris oli oma kemps. Vannitubasid ehitati algselt vaid parematesse ja jõukamate omanike elamutesse. Tihti oli nii, et vannituba oli peremehel endal ja teistes, väljaüüritavates korterites oli ainult tualett (mitte enam kuivkäimla, aga juba vesiklosett). Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine. Inimeste pesemiseks kasutati lisaks ühisvannitubadele ka avalikke saunu. Pesemiseks kasutati õue peal (varasemal ajal) või keldris (hilisemal ajal) asuvat pesukööki. Detailseid, originaalseid märgade ja niiskete ruumide tarindilahendusi autoritel vanemast kirjandusest leida ei õnnestunud. Olemasolevaid ehituslahendusi uurides võib hinnata, et
annaabi.ee 
