väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega. Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne. Punased marjad valmivad augusti lõpus või septembris. Peale taimede istutamist saab esimese saagi 4.-6.aastal. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma, pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides või söökides. Jõhvikaid säilitatakse vesihoidisena või sügavkülmutades. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape. Jõhvikad on väga tuntud ja armastatud ravitaimed. Oluline on marjade suur vitamiinide sisaldus, suur kaaliumisisaldus (südame-veresoonkonna haiguste puhul kasulik, alandab vererõhku), bakteritsiidsed omadused jne. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid
veedefitsiit ei jää peegeldumata tema saagis ja saagi kvaliteedis. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi koristamisel. Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena. Värske lauamarjana kasutatakse meil tikreid harva, kuigi neid võiks isegi karpides müüa. Nende kaubanduslik välimus püsib kauem kui teistel marjadel ja seetõttu oleks kaupmeestel neid mugavam müüa. Rahvameditsiinis on soovitatud tarvitada karusmarju värskelt, aga ka mahlana nii kroonilise kõhukinnisuse, sooletegevuse loiduse, ainevahetushäirete kui ka rasvumise korral. Kosmeetikas tehakse purustatud
Viljad valmivad juulis-augustis ja neid levitavad linnud. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt roomavate varte juurdumisel. Kasutamine: marjad on söödavad, küllalt rohke C-vitamiini sisaldusega, kuid meil kasutatakse neid vähe, kuna maitse on lääge. Põhjarahvad peavad aga neist väga lugu; seal kasvavatel taimedel on ka marjad parema maitsega. Laplased valmista- vad neist magustoite, söövad kalaga ja hülgerasvaga. Kukemari nagu jõhvikaski säilib vesihoidisena. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, vareskold. PALU-HÄRGHEIN Melampyrum pratense nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest melas must, pyron tera; jahusse sattunud seemned annavad leivale tumeda värvuse. Pratense (lad.k.) niidu. Sugukond mailaselised. Kasvukoht: kuivades palumetsades ja ka rabametsades, puisniitudel. Taimed 10-
annaabi.ee 
