4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu enamuse kaseiiniga seotud kaltsiumist ning on elastne (näiteks juustu valmistamisel tekkiv kalgend). Happekalgend tekib hapete (peamiselt (juuretise)bakterite poolt toodetud piimhappe) toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist. Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4.6) (hüdrofoobsete interaktsioonide tõttu). Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega
isegi väiksem. Dissotsieerumata molekulide arv kasvab pidevalt. Rektaalsel imendumisel on olukord keerulisem. Selleks, et raviaine imenduma hakkaks peab algul dissotsieerumata molekulide hulk olema vähemalt 5%. 9. Jaotuskoefitsient (mida näitab, milliseid vedelikke kasutatakse jaotuskoefitsiendi määramisel, polaarsuse muutumise mõju ainete rasvlahustuvusele ja vesilahustuvusele ning imendumisele). Iseloomustab jaotust lipiidse- ja vesifaasi vahel. Jaotuskoefitsient näitab jaotust kahe keskkonna vahel. Kui koefitsient kasvab näitab see antud aine lipiidlahustuvuse kasvu, s.t selle aine difusioon läbi rakumembraani paraneb. Ravimite väljatöötamisel on jaotuskoefitsiendi väljaselgitamine üks esimesi eelkatseid. Uue raviaine sünteesil ennustatakse tema jaotuskoefitsiendi alusel raviaine võimaliku imendumise ja organismis jaotumise üle(Valik tehakse paljude raviainederivaatide vahel).
muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult
piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. Adsorptsioon põhjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarsethüdrofoobset gruppi kui ka polaarset- hüdrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste jõudude nõrgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. Emulsioonide moodustamisel pindpinevus õli- ja vesifaasi vahel väheneb. See aitab õlist tekkida piisakesi ja säilitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis põhjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vähendab kokkupõrge võimalust.
on oluline farmaatsias. Adsorptsioon põhjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarsethüdrofoobset gruppi kui ka polaarset- hüdrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste jõudude nõrgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. Emulsioonide moodustamisel pindpinevus õli- ja vesifaasi vahel väheneb. See aitab õlist tekkida piisakesi ja säilitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis põhjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vähendab kokkupõrge võimalust.
annaabi.ee 
