nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 -0,25 vertikaalpaigutis -0,20 -0,15 -0,10 -0,05
pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks võtmise sügavusel. Seejärel suurendatakse astmekaupa vertikaalsurvet. Vertikaalsurve lisamisel võrra kasvab moodustub vertikaalsurve a=r+. = f( ) f . maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Erandi moodustavad pehmed savid
paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. surve tegur, v' pinnase vertikaalsurve samal Selleks tuleb leida lõigu pind ja sügavusel Suhteliselt koheval liival K0=1-sin, korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega savipinnasel on K0 enamasti vahemikus 0,4 kuni Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks 0,65 määrata vertikaallõigu piires erinevate 59. Loetlege tugiseina tüübid projekteerimise pinnasekihtide poolt
üheteljelist survet. Mõlemat kasutatakse eeskätt pinnase tugevusparameetrite määramiseks. Seepärast on nende seadmete konstruktsiooni kirjeldatud põhjalikumalt osas 5. Kolmtelgse survega teimimisel koormatakse hermeetilises kambris olev pinnaseproov esmalt igakülgse survega r, suurendades kambrirõhu soovitava tasemeni. Enamasti vaetakse see võrdseks geostaatilise survega proovi võtmise sügavusel. Seejärel suurendatakse astmekaupa vertikaalsurvet. Vertikaalsurve lisamisel võrra kasvab moodustub vertikaalsurve a = r + . Seega vertikaalsurvet saab vaadelda koosnevana igas suunas mõjuvast hüdrostaatilisest pingest r ja deviaatorpingest d = . Olenevalt seadme konstruktsioonist on võimalik vertikaalpaigutuse h karval mõõta ka proovi läbimõõdu muutumist d või pinnase mahu muutust V. Nende abil saab arvutada vastavad suhtelised deformatsioonid (pined) z, x ja V. Teimi tulemused kantakse graafikule z = f(d) (joonis 4.20).
vundamenditallast. Kuna pinnast võib vaadelda lineaarselt deformeeruva kehana (vt p.2.3.1. - tihenemis-staadium), siis võib pinnasemassiivis tekkivate pingete määramiseks kasutada elastsusteooria lahendusi. SURVEJAOTUS KOONDATUD JÕU PUHUL. Aluses tekkivate pingete määramiseks kasutatakse elastsusteooria koondatud jõu ülesande lahendust a) b) Selle lahenduse kohaselt võib vertikaalsurve määrata valemiga ´pz = 3/2 * V/ * z3/R5. Kui valemis asendada R = V z2 + r2, saame ´pz = k*V/z2. Tegur k sõltub punkti koordinaatidest ( r - punkti kaugus jõu rakendusteljest ning z - punkti sügavus). Koondatud jõu põhjustatud surve jaotus aluses: a) arvutusskeem b) vertikaalsurvepingete epüürid: 1 vertikaalteljel; 2 horisontaalteljel; 3 võrdpingejooned (isobaarid).
Seejärel suurendatakse C u vertikaalpinget 1. Kui see toimub aeglaselt ja dreenitud tingimustes, 1' siis 1 A u pingerada kulgeb mööda joont AB. Juhul kui pärast isotroopse surve = arc tan Ka rakendamist vee väljumine proovikehast tõkestatakse ja vertikaalsurve suurendamine toimub dreenimata tingimustes, tekib poorivees surve O 3' 3 3 u. Efektiivpinged vähenevad pooriveesurve võrra ja pingerada 1 (efektiivpingetres) kulgeb punktist A punkti C. Kui seejärel lasta Joonis 3 Pingerada 1 - 3 teljestikus proovikehast vesi väljavoolata siis poorrõhk aja jooksul hajub,
annaabi.ee 
