Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal
ja grammatikareegleid ei järgita. Kajastatakse vabu assotsiatsioone. Näide: James Joyce "Ulysses" RUUM Keel on ka ruumisuhete mõistestamisel oluline, üks selle põhivahenditest Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7
määravad selle ehituse ja olemuse. Koosluse struktuuri kuuluvad ka koosluse koosseis ja samuti selle elementide paiknemise uurimine. Vastavalt sellele, millist struktuuri osade ruumilist paiknemist koosluses kirjeldatakse, eristatakse: · geomeetriline struktuur · jaotumine · vertikaalne struktuur · horisontaalne struktuur Vertikaalstruktuur eristatakse maapealset ja -alust, samuti veemaiset ja -alust osa. Taimkatte kihistamisest saab koosluse ruumijaotus teineteist välistavateks kihtideks. Rindeid eristatakase tavaliselt liigiliselt või kõrgusest lähtuvalt. Rindeline käsitlus hõlbustab taimekoosluste kirjeldamist ja võrdlemist. Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike;
Siia kuulub: -koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooni struktuur) -ruumiline – koosluse elementide paiknemine ruumis -kronoloogiline – koosluse elementide ajaline kestvus ja järgnevus Ruumiline struktuur -geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jne..) -jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa -vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaotus ülestikku, vertikaallõikes -horisontaalstruktuur – eluvormide ruumijaotus horisontaallõikes Taimekooslus ja keskkond Taimekooslus oleneb kasvukoha tingimustest, kuid ühtlasi ka kujundab neid ümber luues kooslusesisese keskkonna. Loodusliku valiku tulemusel vastab kooslus kasvukohale, nii säilivad kõige paremini omavahel ja keskkonnaga kohastunud organismid. Kasvukoht
annaabi.ee 
