Ühendatud anumates, kus erinevate vedelike pindadel on sama rõhk, on vedelike eraldus- pinnaga (samarõhupinnaga) määratud erinevate vedelike sammaste kõrguste suhe pöördvõrdeline vedelike tiheduste suhtega. 26. Mille poolest erinevad vedelikuga ühelt ja kahelt poolt koormatud seina rõhuepüürid? Uputatud seinale toimib rõhk kummaltki poolt seina. Kui vedeliku vabapinna kõrgused erinevad vertikaalseina erinevatel pooltel, siis on rõhuepüüriks trapets. Rõhuepüür näitab lisaks koormusele mingil sügavusel ka rõhujõu suunda, ning seetõttu esitatakse ka murtud profiiliga seina rõhuepüür vastavalt seina kaldele. 27. Kuidas arvutada koormus vedelikuga kahelt poolt koormatud seinale? Uputatud seinale toimib rõhk kummaltki poolt seina. Kui vedeliku vabapinna kõrgused erinevad vertikaalseina erinevatel pooltel, siis on rõhuepüüriks trapets
Tugiseina puhul on tegemist ekstsentrilise h=qd/kk. Sellest võrdusest saab leida kk. võrra. 3. Pinnase poolt seinale mõjuv survejõud Pa, mis hõõrdevaba kaldu mõjuva koormusega lintvundamendiga. (Joon6.39) on toodud 5.12 Efektiivpinged vertikaalse veevoolu korral Vertikaalse voolu vertikaalseina puhul on horisontaalne. Jõudude tasakaalu puhul peab nende tallale mõjuvate jõudude skeem. Joonisel toodud suurustest on V kõigi korral on hüdrodünaamiline jõud vertikaalne. Allapoole suunatud voolu jõudude hulknurk olema suletud. Pingeepüür on kolmnurkne (joon6.6). Jõud tugiseinale mõjuvate jõudude
- Q J o o n is 1 0 .5 A r v u tu s s k e e m k ü lg s u r v e le i d m is e k s C o u l o m b ' jä r g i v e rt ik a a ls e h õ õ rd e v a b a s e in a ja h o r is o n ta a l s e m a a p in n a p u h u l 1. Pinnase omakaal G = H2 /2 tan . 2. Libisemispinnale mõjuv jõud Q, mis on pinna normaalist kaldu hõõrdenurga võrra. 3. Pinnase poolt seinale mõjuv survejõud Pa, mis hõõrdevaba vertikaalseina puhul on horisontaalne. Jõudude tasakaalu puhul peab nende jõudude hulknurk olema suletud. Täisnurksest kolmnurgast saame avaldada otsitava jõu Pa suuruse. H tan ( - ) Pa = G tan ( - ) = ( 10.12)