A=F*s= Fxdx + Fydy + Fzdz Pikema liikumise korral tuleb töö leidmiseks võtta integraal A=F(t,r)dr=(Fxdx+Fydy+Fzdz) Kineetiline energia kulgliikumisel v=at=1/m *F*t s=1/2 *at²= 1/2m *Ft² ja töö A=1/2m *Ft² *F=1/2m *F²t² suuruse Ft leiame kiiruse valemist: v=1/m *Ft Ft=mv ja asendame töö valemisse: A=1/2m *(mv)²= mv²/2 E= mv²/2= Ekin Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel P=mg ning tehtav töö on A=Ph=-mgh, kuna raskusjõud P ning vertikaalnihe h on vastassuunalised. A=F0=dl(-ld)dl= -(ld²)/2 Energia jäävuse seadus Ekin=(mv²/2)=A1 Epot=(mgh)=A2 A= A1 + A2=Ekin + Epot=(Ekin + Epot)= E kus E=Ekin + Epot Impulsi jäävuse seadus F*t=(mv)= p Ülemaailmne gravitsiooniseadus F=G* Mm/r²= (G* M/r²)m F=am F=G* Mm/r² (- r/r) Newtoni seadused pöördliikumise korral a= 1/dm *dF aT= 1/m *FT, kus FT=sin a ja a on nurk jõuvektori F, kuna sin a=1/r, kus l on jõu F õlg
Nagu kiiruse muutmiseks, tuleb ka jõudude mõju all oleva keha asukoha muutmiseks teha tööd. Ja nagu liikumise korralgi loetakse tehtud töö positiivseks, kui keha energia kasvab ning negatiivseks, kui energia kahaneb. Potentsiaalse energia muutumise valem sõltub jõudude tüübist. Raskusjõu korral on üles tõstetavale kehale mõjuv jõud konstantne (P=mg) ning tehtav töö on võrdeline kõrguse muutusega (A=ph=-mgh), kuna raskusjõud P ning vertikaalnihe h on vastassuunalised. Süsteemi potentsiaalse energia suurenemine on võimalik üksnes välisjõudude töö arvelt. Ek=mv2/2; A= Ek2- Ek1 (kineetilise energia teoreem); Ep=mgh (oleneb nullnivoo valikust) Mehaanilise energia jäävuse seadus suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni- ja elastsusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniline koguenergia kehade kin ja pot energia summa
. Seda isegi juhul, kui jõud on esialgse liikumissuunaga nurga all. · Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel. Potentsiaalse energia muutumise valem sõltub jõudude tüübist. Raskusjõu korral on üles tõstetavale kehale mõjuv jõud konstantne ( ) ning tehtav töö on võrdeline kõrguse muutusega ( ), kuna raskusjõud ning vertikaalnihe on vastassuunalised. Vedru venitamisel kasvab elastsusjõud võrdeliselt venituse ulatusega (deformatsiooni suurusega, ) ning . (integreerimistee otspunkdid on l1 ja l2). · Energia jäävuse seadus. Mehaanilise koguenergia muutus on võrdne välisjõudude poolt tehtud tööga, välisjõudude töö puudumisel on koguenergia muutus null st. koguenergia on muutumatu e
· Rampide ülestõstmine või vöörivisiiri allalaskmine, · Tankide täitmine või tühjendamine/tarbimine, kaasa arvatud vabapindade mõjude muutused, · Tekilasti massi kasv vettimise tagajärjel, · Ülamassi kasv jäätumise tagajärjel. 3. Laeva püstuvuse mõõtmise tulemusteks on DISM ja KGc. Igasuguse kohandamise sihiks on määrata DISM ja KGc kohandatava seisundi jaoks. Kaht arvutuste põhitüüpi, s.o. massi lisamine/mahavõtmine või lihtne massi vertikaalnihe, on võimalik teha ühes ja samas skeemis. See on näidatud järgmises näites: Arvutusnäide 4. Töökäigulise kreenikatse tulemusteks on antud DISM = 11425 t ja KGc = 8.24 m. Mass [t] ZG [m] Moment [t*m] Seisund testi ajal 11425 8.24 94142 Kohandused: 4 konteineri laadimine ritta 82 36 19.58 705 Kraananoole nr
annaabi.ee 
