Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks ühene hierarhia tekib vertikaalliinis üalt alla kolme tunnuse ( institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse - mittenormatiivse) alusel. Vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ning üksikaktid omaette). Samas aga eksisteerib ka subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt.: a) ühe ja sama tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalamamtasandi institutsiooni b) kõrgematasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi institutsiooni üld-ja
süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest. Konstitutsioon - seadus - haldusakt. Täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel on kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Kujuneb seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks-ühes hierarhia tekib vertikaalliinis ülalt alla kolme tunnuse (institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse-mittenormatiivse) alusel vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ja üksikaktid omaette). Samas eksisteerib subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt a) ühe ja sama tasandi üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti.
ülimuslikud tavaliste seaduste suhtes); 2) PS §-s 104 loetletud seadused (konstitutsioonilised seadused spetsiifilises tähenduses, kusjuures probleemiks jääb, kas p-s 1 nimetatud õigusaktid saavad alati ja absoluutselt olla ülimuslikud PS §-s 104 loetletud seaduste suhtes). 49 Puhas subordineeritud üks-ühene hierarhia tekib vertikaalliinis ülalt alla kolme tunnuse - institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse - mittenormatiivse alusel - vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ning üksikaktid omaette). Samas eksisteerib aga ka subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel - nt: a) ühe ja sama tasandi institutsiooni üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi institutsiooni üld- ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt -
annaabi.ee 
