Suurringjoon? Lk14. Maasfääri lõikumisel tasandiga, mille mingis puntkis asub sfääri normaal, saame normaallõike ehk vertikaali, mis on suurringjoon (sfääri suurringjoone tasand läbib sfääri tsentri. Selle raadius võrdub sfääri raadiusega). Ka selle kõikides teistes punktides lasuvad sfääri normaalid lõiketasandil. Seega, sfääri normaallõige on geodeetiline joon ehk ortodroom. Vertikaali, mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga, nim esimeseks vertikaaliks. 4. Kirjelda almukantaraadi mõistet. Lk.14 Mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geograafilise poolusega (selliste projektsioonide puhul loetakse Maa enamasti sfääriks) ja nende projektsioonide pooluseid ühendava teljega risti olevate tasandite ja Maasfääri lõikejooni nimetatakse almukantaraatideks. Need on analoogselt paralleelidega väikeringjooned. 5. Kirjelda meridiaani ja paralleeli mõistet
Koordinaatringid on suur- või väikesed ringid taevasfääril, millistel mingi taevane koordinaat on ühe ja sama väärtusega. Lihtsuse mõttes vaatleme tõelise horisondi ja taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe esialgu eraldi. Joonis 10 kujutab horisondiga seotud koordinaatringe. Vertikaalsed suurringid, mis läbivad seniiti, nadiiri ja vajalikku punkti taevasfääril on vertikaalid. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja Ost, West punkte, nirnetatakse esimeseks vertikaaliks. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja taevakeha, nimetatakse taevakeha vertikaaliks. Ühel ja sarnal vertikaalil asuvatel punktidel on ühesugune asimuut. Horisontaalsed ringid, rnis tekivad horisonditasandiga paralleelsete tasandite lõikumisel taevasfääriga, on kõrgusringid e. almukantaraadid (ar. al- muquantarat). Need on, peale horisondiringi, kõik väikesed ringid. Ühel ja samal kõrgusringil asuvatel punktidel on ühesugune nurkkõrgus, teiste
..24 VIITE ALLIKATELE......................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Male - see on sportlik lauamäng, mis sisaldab teaduse ja kunsti sugemeid. Mängijaid on kaks. Malet mängitakse nelinurksel mängulaual, mis on jaotatud kaheksaks reaks ehk horisontaaliks ja kaheksaks liiniks ehk vertikaaliks. Need 64 ruutu (ehk välja) on üksteisest eristamiseks värvitud vahelduvate värvidega, tume ja hele, mida nimetatakse vastavalt mustaks ja valgeks. Laud asetatakse nii, et mõlemal mängijal asub all vasakul must nurgaväli. Partii eesmärk on vastase kuningas matistada. Kui kumbki mängija seda ei suuda, siis lõpeb partii viigiga Mängu alguses on pooled malendid mustad ning pooled valged, ning ühte värvi malenditega mängib üks mängija
annaabi.ee 
