Madal aster Aster dumosus `Early Blue' 35 cm september- Roosakaslillad Parasniiske päikseline oktoober viljakas muld Mägisibul Sempervivum `Tectorum Glacum´ 15cm juuli-august roosakad Kergev päikseline kuivem Männas-neiusilm Coreopsis verticillata `Ruby 45-55 cm juuli- Tumepunased Tavaline päikseline Red'® september kollase muld südamega metsülane Anemone sylvestris `Machranta' 35 cm mai-juuni puhasvalged Kuiv poolvarjuli- lubarikas ne
ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate roosade kuni lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva muskaatse aroomiga taim,mis meeldib eriti putukatele. Männassalvei [Salvia verticillata] kasvab 40 kuni 100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas ning Lääne-Aasias. Sordidvalik: Alba õied valged Purple Rain purpursete õiskutega. Salvei ja kulinaaria . Kulinaarias leiab laia kasutust, eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab hautamisel lisatud salveileht erakordset hõrkust. Kui suvel koduaias
· Kõrgus 100-120 cm. · Õitseb mai-juuni. Valged õied. · Väga, väga suured helerohelised lehed. · Sobib niiske ja viljakas muld. · Põuakartlik, kuid pikaealine! Sobib avalikele haljasaladele. Madal aster Aster dumosus Madal aster Aster dumosus · Kõrgus umbes 35 cm. · Õitseb september-oktoober. · Tavaliselt roosakaslillad õied. · Sobib parasniiske viljakas aiamuld. Männas-neiusilm Coreopsis verticillata Männas-neiusilm Coreopsis verticillata · Kõrgus 30-40 cm. · Kuldkollased õied. Õitseb juuli-september. · Lehed peenelt lõhestunud. · Sobib tavaline aiamuld, väldi talvist liigniiskust. Mets-salvei Salvia nemorosa Mets-salvei Salvia nemorosa · Mõned sordid: `Caradonna', `Marcus', `Ostfriesland' · Kõrgus 30- 50 cm. · Õitseb juuni-august. Tumelillad, pikkades saledates õisikutes õied.
ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE KADAKKAER • Kõrgus 15-20 cm. Kiiresti leviv pinnakattetai m täispäikselisse kasvukohta. Kuiv ja toitainevaene pinnas. Lubjalembene . • Valged õied juunis- juulis, lehestik hõbehall. COREOPSIS VERTICILLATA - MÄNNAS- NEIUSILM • tihedalt kuldkollaseid tähekujulisi õisi, tumeroheline, nn tilli lehestik, tihe puhmas. Kasvab tavalisel aiamullal. Eelistab päikselist asvukohta. Taime kõrgus kuni 30 cm. DORONICUM ORIENTALE - KAUKAASIA KITSEKAKAR • Mitmeaastane 30-50 cm kõrgune taim, püstine, alumised lehed on ümar-munajad, tugevalt hambulised, helerohelised, ülemised lehed munajas-elliptilised pikkadel õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased
Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres
annaabi.ee 
