natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli-
natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli-
Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- 35 versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli-