kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega. Nende kahe valdkonna piirid on tegelikult üsna ebaselged. Sellepärast ongi teadusfilosoofias ja teadusmetodoloogias loobutud selli- sest teaduse mõistest, mis defineerib teadust kui valdkonda, mille eesmärgiks on saada teadmisi. Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et
kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega. Nende kahe valdkonna piirid on tegelikult üsna ebaselged. Sellepärast ongi teadusfilosoofias ja teadusmetodoloogias loobutud selli- sest teaduse mõistest, mis defineerib teadust kui valdkonda, mille eesmärgiks on saada teadmisi. Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et
kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega. Nende kahe valdkonna piirid on tegelikult üsna ebaselged. Sellepärast ongi teadusfilosoofias ja teadusmetodoloogias loobutud selli- sest teaduse mõistest, mis defineerib teadust kui valdkonda, mille eesmärgiks on saada teadmisi. Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. „Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi „kriminaalset“, et
annaabi.ee 
